Eestis on levinud idee kuulutada kommunism kuritegelikuks. Aga see võib bumerangina tabada Eestit, sest Eesti iseseisvus tekkis tänu kommunismile. Tartu rahuleping on bolševistik lepe.
Kui ajaloos veidi tagasi minna, siis veidi vähem kui 100 aastat tagasi, 1918. aastal kuulutati välja Eesti iseseisvus seoses kommunistide mässuga Venemaal, mis kukutas nii veebruaris võimule tulnud nn ajutise valitsuse kui tsaarivõimu. Eesti riiki tunnustas eraldi riigina kõigepealt Venemaa bolševistlik režiim pärast 1920. aastal Lenini esindajaga sõlmitud Tartu rahulepingut.
Kui kuulutada kommunism kuritegelikuks, peaksid justkui olema õigustühised kõik kommunistliku režiimi lepingud, nende seas Tartu rahuleping. Seega peaks Eesti riik justkui naasma Venemaa koosseisu.
Iseenesest on jabur nõuda praeguselt Venemaalt Tartu rahulepingu täitmist, sest Venemaa on kommunistlikust ideoloogiast lahti öelnud. Teiselt poolt on Venemaa küll tunnistanud end NSV Liidu õigusjärglaseks, aga sama võib öelda Eesti kohta, kes on Eesti NSV õigusjärglane, koondades nn VEB Fondi Eesti NSV ettevõtete nõuded NSV Liidu välismajanduspanga vastu. Tartu rahulepingu nõudmine või selle uuendamine on justkui vihje, et Venemaal taastataks uuesti bolševistlik režiim. Ei tasu unustada, et seesama bolševistlik režiim, mis Eestile 1920. aastal iseseisvuse kinkis, selle Eestilt ka 1940. aastal röövis.
Rahvusvahelises plaanis oli Eesti iseseisvumine 1918. aastal kommunistlik error ja sestap ei ole eestlastel mõistlik kommunistliku lipuga maailmas niisama lehvitada. Samuti pole mõistlik lehvitada bolševistlike lepete, sealhulgas Tartu rahulepinguga.
Kui Eesti huvi on kommunismile või bolševismile lõplikult selg pöörata ja see näiteks ühemõtteliselt kuritegelikuks kuulutada, siis tuleb seda üheselt ja selgelt ka teha, koos kõigi bolševistlike lepetega ning arvestada praeguse olukorra kui Eesti jaoks täiesti uue reaalsusega, mida ta tegelikult ka on ühes ELi ja NATO liikmelisusega.
4 kommentaari:
Ma ei näe, kuidas Eesti toonane iseseisvumine oli "kommunistlik", mulle on pigem tundunud, et Venemaa andis üsna vastutahtsi oma endised äärealad käest, lihtsalt sellepärast, et olud tingisid selle.
Mis aga kommunismi puudutab, siis pole põhjust kahelda, et selle marksistlik-leninistlik-bolševistlik variant tõi maailmale palju häda kaela. Samamoodi nagu Kolmanda Reichi natsism. Kui me juba juutide ahju ajamist kuriteona saame käsitleda, siis kas või näiteks kogu Põhja-Korea valitsus tuleks ammugi kriminaal-vastutusele võtta oma kuritegude eest inimkonna vastu!
Kõik oleneb sellest, mida me Venemaa all mõistame. Tsaari-Venemaa jaoks oleks olnud Eesti alade käest andmine mõeldamatu. Bolševistlikud mässulised, kes 1917. aastal Venemaal võimu haarasid, olid nõus Eesti alad käest andma üksnes seetõttu, et kaitsta oma kantsi, Peterburgi. Mäletatavasti redutas Eestis enne Tartu rahu veel ligi 15 tuhat tsaariarmee sõdurit, kes aitasid muu hulgas Eesti iseseisvust kindlustada, aga kellelt pärast lepingu allakirjutamist relvad võeti ja kes vangidena punastele välja anti. Sellise reetmise eest andsid punased Eesti võimudele üle 15 miljonit kuldrubla (see on ligi 15 tonni kulda, tänases vääringus 630 miljonit eurot, ligi 10 miljardit krooni). Lisaks said eestlased lepinguga miljoni hektari metsa majandamise õiguse Venemaal.
Aga kes käskis bolshevistlikul Venemaa 28. novembril 1918 Eestile kallale tungida?
Postita kommentaar