Veidi positiivset juttu ka. Praegust üldist negatiivset fooni arvestades võib jääda mulje, et see nüüd nii jääbki. Kohe kindlasti mitte! Nii nagu igale tõusule järgneb langus, nii järgneb ka igale langusele tõus. Kunst on lihtsalt see parem tsükkel ära oodata ja vahepealne aeg võimalikult valutult üle elada.
Loomulikult pole mõtet langustsüklis heietada lootust ja rääkida jutte, et kohe-kohe läheb paremaks. Seda ei juhtu! Nii nagu pole mõtet langustsükli ajal rääkida mingite õhulosside ehitamisest. Langustsükli ajal võid punnitada kasvõi vere ninast välja, paremaks sellest ei lähe miski, nii nagu pole võimalik termosest teed kallates merevett soojendada. See ei toimi, ükskõik kui palju üritada. Olgu tegemist siis 100. või 1000. aastapäevaga. Või õigem oleks öelda, et ponnistus ei ole kooskõlas tulemusega. Pigem ärritavad udujutud inimesi, nad ei aita kuidagi rasket perioodi lihtsamalt üle elada.
Praegust langustsüklit võib oma mastaabi poolest võrrelda languse ja kriisiga 1930ndatel aastatel, mis kulmineerus pöördeliste sündmustega maailma poliitikas ja lõpuks sõjaga ning uus tõus algas alles 1950ndatel. Ehk siis uue tõusuni kulus suure kriisi tagajärjel paarkümmend aastat. Praeguses tsüklis on uut tõusu oodata seega kusagil 2030ndatel aastatel, senikaua tuleb kuidagiviisi hakkama saada, loodetavasti ilma suurema sõja ja rahutusteta.
Praegust noorte põlvkonda ei saa kadestada, seda võib pidada kadunud põlvkonnaks, nii nagu ka 1930ndatel ellu astunuid- paljud neist ei leidnud kunagi õiget tööd ega kohta elus ja nad hukkusid noorelt elumere lainetel ja sõjakeerises. Seevastu 1930ndatel ja 1940ndatel sündinutel läks paremini- neid ootas ellu astudes korralik tõus. See on praegu Läänes nn kuldne põlvkond, kes naudivad kopsakaid pensione ja muretut elu. Seega on praegu mõistlik teha lapsi, nad "valmivad" just uue tõusu ajaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar