Üks Konstanstin Pätsu tähendusrikas tsitaat 21. juunist 1940. aastast

"Oleks Sirk nüüd veel elus! Tema üksi oleks ehk praegusel silmapilgul võinud veel midagi teha, sest tema seljataga oleks olnud nüüd kogu rahvas ..."
Väljavõte Oskar Rütli "Mälestustest".

Sellest tsitaadist nähtub, et oma tegude tagajärgedest saavad poliitikud aru alles siis, kui on juba hilja. Päts tunnistas sellega, et oli teinud vea, kui 1934. aastal lasi Artur Sirgi ja teised poliitilised vastased vangistada ning ise seaduse vastaselt võimu haaras. Pätsi suur võimujanu läks kogu eesti rahvale maksma kõige kallima vara- vabaduse.

Pätsu sõnadest võib välja lugeda ka põhjuse, miks ta koos kindral Laidoneriga otsustas vaenlase ilma vastupanuta maale lasta: ta oli oma poliitiliste vastaste- vabadussõja veteranide vangistamisega rahva võitlusvaimu hävitanud. Päts kartis, et rahvas ei allu tema korraldustele. Eesti sõjaväe tegevus oli suunatud valitsuse sisepoliitiliste vastaste vastu võitlemiseks, mitte välisvaenlase vastaseks tegevuseks.

Saatuse irooniana tegid punased Eestis 1940. aastal täpselt sama, mida Päts oli koos Laidoneriga teinud 6 aastat varem- haarasid ebaseaduslikult võimu. Seda, et Pätsi ja Laidoneri võimuhaaramine oli esimene samm Eesti iseseisvuse kaotamiseks kootud võrgus, tunnistas hiljem vabadussõja veteran Gustav Oiderma. Ühtlasi märgib Oiderma, et eesti rahvas pole kunagi andnud nõusolekut ühinemiseks Nõukogude Liiduga. Seda tegi Päts, kasutades dekreediõigust oma äranägemise järgi ja uuendades kaitseseisukorda eesti rahva vastu aastast aastasse, röövides eestlastelt sõnavabaduse ja hääleõiguse.

"Kuidas saame tänapäeval arendada poliitilist võitlust ja nõuda õigust, kui kiidame neid, kes lõid meil jõusüsteemi ja likvideerisid õigus- ja seaduspärasuse Eesti Vabariigis. Kui räägitakse Pätsi pärandusest, siis selleks oli esijoones tugevasti lõhestatud ja vastuoludega eesti rahvas,” märgib Oiderma oma mälestustes.