teisipäev, 2. aprill 2013

Eesti kulutab palju arendusele, aga sellest vähe tolku

Väljavõtte Euroopa innovatsiooniaruandest 2013.

Äsja avaldatud Euroopa innovatsiooniaruandest selgub, et eestlased kulutavad küll palju innovatsiooni arendamise peale, aga sellest on väga vähe tolku. Piltlikult öeldes, arengusse pumbatakse tohutult maksumaksja raha, aga majandusele, näiteks töökohtade loomisele avaldab see väga väikest mõju. Millest tulenevalt on investeeringud väga vähe efektiivsed.

See on just seesama asi, mida on välja toonud .ee Bubble veebisaidi taha koonduv seltskond, kui kirjutab näiteks Viljandimaa loomeinkubaatorist. Seal on mõne aastaga ära kulutatud aukartust äratav 684 tuhat eurot ja nagu selgub, on selle rahaga hoitud palgal vaid teatud hulka inimesi, kes muidu ilmselt poleks tööd leidnud.

Äsja tuli välja info, et majandusminister Juhan Parts lubas 1,2 miljonit eurot maksumaksja raha elektroonikafirmale Ericsson, kui see toob osa töökohti Eestisse. Nüüd ähvardab firmat suur trahvinõue ning töökohad kaovad Eestist veel kiiremini kui nad tekkisid.

Näib olevat Eesti üleriigiline häda, et investeeringute tegemise sildi all tegeletakse tegelikult sotsiaaltoetuste nö lennukilt külvamisega, mille vastu on sõna võtnud peaminister Andrus Ansip. Teine häda on see, et raha antakse neile, kellel seda tegelikult vaja pole, nagu nähtub .ee Bubble sissekandest maksumaksja raha pumpamise kohta 100 miljoni eurose mahuga investeerimispanka BaltCap. Ehk siis lühidalt: raha pumbatakse sinna, kus seda ei kulutata efektiivselt ning sinna, kus seda vaja pole ning seetõttu jäävad rahast ilma need valdkonnad ja projektid, kus raha tõeliselt vajatakse. Võtame näiteks infrastruktuuri: Eestis on jätkuvalt väga kehvad teed ning internetiühendused, koolidesse ei suudeta palgata häid spetsialiste, maapiirkondades kannatab politseinike masskoondamiste tõttu elementaarne turvalisus. Lisaks pidev sõjahirm seoses Venemaaga, mida üha enam õhutavad Eesti juhtivad poliitikud. Eesti areneb väga ebaühtlaselt ning inimesed ei tunne end siin hästi, mistõttu paljud noored ja andekad oma firma loonud inimesed lahkuvad Eestist, vaatamata riigi väidetavalt soodsale maksupoliitikale. Pole siis ime, et innovatsiooni mõju osas majandusele sörgib Eesti ülejäänud Euroopal sabas.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Raha jagatakse oma tuttavatele või tuttava tuttavatele, kellest arvatakse hiljem endale isiklikku kasu tulevat.

Anonüümne ütles ...

Minu vend kes peale 19 aastat USAs elamist yritas tagasi eestisse minna ja seal elama hakata ytles, et eestis valitseb mingi veider "s6brakapitalism". Ehk siis see sama suletud v2ike ring, mingi klikk mis valitseb, ja kui sa nende perset ei laku siis ei ole sul eestis suurt midagi teha. Ja nii l2kski, mees elab nyyd Itaalias. Peab oma 2ri ja on eluga rahul. Naerab ainult selle yles kuidas eestlased seal pusserdavad ja nusserdavad, yksteist vihkavad ja keegi elu nautida ei saa ega oska. Ka need kes on endeid k6huli rokakynasse visanud, perse ette keeranud ja teistel p6rsakestel lyrpida ei lase.

Perses on eesti ja eestlased. Lollikari.

Inno ütles ...

Toetuste üks põhiomadusi ongi klassikalises mõttes see, et seda jagub ainult tuttavatele, ehk neile, kes jagajatele kuidagiviisi lähemal. Kuidas sa muidu ikka jagad. Tulemus on see, et need, kes toetusi saavad, ei suuda ilma enam hakkama saada ja ülejäänutel pole mõtet üritada, sest toetustega on raske võistelda. Selline asi juhtus tegelikult juba varem Portugalis ja Kreekas ning juhtum paratamatult mõne aja pärast ka Eestis. Toetuste süsteemilt üleminek saab olema väga valuline, seetõttu tõmbavad teadlikumad investorid Eestist raha välja.

Miks toetusi jagatakse, on juba omaette teema, aga üks hea näide on nn roostevabad kraanikausid, mida toetuste raha eest massiliselt soetati ja mida toodetakse põhiliselt Prantsusmaal.