laupäev, 24. august 2013

Kas kirik on usk ja Eesti riik tema valitsejad?

Eestis on tavaks, et valitsejaid samastatakse riigi endaga. Juba paljukiidetud riigivanem Konstanstin Päts kujutas ette, et tema ongi Eesti riik ning kuulutas kõik poliitilised vastased riigireeturiteks. Nii pandi vangikongi ja hukati nii kommuniste kui ka vabadussõjalaste liidu liikmeid. Asi lõppes kõigi poliitiliste parteide keelustamisega peale ühe- Pätsi enda partei.

Samamoodi jätkub asi praegu. Poliitiline eliit on kuulutanud end "Eestiks" ning kõik, kes on nende vastased, on ühtlasi Eesti vastased. Valitsevad erakonnad on "õiged", nö "valged" ja kõik teised valed. Seda isegi siis, kui avaliku arvamuse küsitluste järgi pooldab enamik rahvast neid "valesid". Selle kohta on Pätsi ajast samuti vabandus võtta: rahvas on lihtsalt haige ja ei tea, mis on õige, mistõttu peab rahvast ravima.

Sarnane olukord valitses Euroopas 15-16. sajandil, mil üks ja ainuõige usk oli valitseva kiriku usk- katoliiklus. Kõik muud "usud", nende hulas ka eestlastele omane luterlus oli karistatav tuleriidal põletamisega. Kirik oli end võrdsustanud usuga, nii nagu võrdsustavad end Eesti valitsejad riigiga. Tuleriidal põletati palju inimesi, nii nagu kiusatakse Eestis taga inimesi nende poliitiliste vaadete pärast, aga nagu ajalugu näitab, ei saa selling tegevus kesta kuigi kaua. Selle ilmekaks tõestuseks on Eestis valitsev usk- luterlus.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Veits ajalootundmist tuleb alati kasuks. Luterlus ei olnud Lutheri eluajal veel omaette konfessioon vaid katoliku k. reformitud osa. Reformimeelseid ehk Lutheriga nõustuvaid koguduseliikmeid ei põletanud siinmail keegi. Siis aga kui luterlastest sai luteri kirik ei olnud reformide vastastest katoliiklastest enam kellegi põletajat.