pühapäev, 29. detsember 2013

Päts ja Laidoner rüvetasid Vabadussõja vaimu

Vabadussõja veteranisest koosneva Vabadussõjalaste Liidu laialisaatmise ning selle liidu liikmete vangistamise ja hukkamisega rüvetasid Eesti riigi endised juhid Konstantin Päts ning Johan Laidoner kogu Eesti riigile aluse pannud Vabadussõja vaimu. Nad olid nagu koerad, kes sittusid kogu rahva kangelaslikkuse ja mälestuse peale. Paradoksaalsel kombel päästis Pätsi ja Laidoneri nõukogude võim, mis valmistas rahvale veelgi suuremaid kannatusi. Kuigi nendele kannatustele sillutasid teed needsamad Päts ja Laidoner, kes sõlmisid rahva selja taga reeturlikult Nõukogude Liiduga baaside lepingu.

Praeguste juhtide suhtumine rahvasse ja riiki on kahjuks üha sarnasem Pätsi ja Ladoneri vaimuga, kus  rahvast peeti haigeks ja teda püüti ühtelugu ravida. Kui kuulata praeguste riigijuhtide, näiteks president Toomas Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, rahandusminister Jürgen Ligi või ametist tagandatud kultuuriminister Rein Langi sõnavõtte, siis kumab sealt äärmine põlgus rahva suhtes. Aga rahvas, see ongi riik.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ajalugu teeb ringi ja vanad asjad korduvad. See kord küll farsina. Inimene ei õpi kunagi teiste vigadest vaid ainult enda vigadest....kui sedagi. Kui keegi "peaminister" peab ühte ja sama kõnet nii EU-s,riigikogus kui koolis on midagi väga valesti. Mantra "rahandus on korras" pidev kordamine näitab,et ka see pole korras samuti nagu kellegi peakolu kes seda kõigile korrutab. Mõneti hakkab darogoi Leonid Iljitš Brešnevi aeg meenuma.

Anonüümne ütles ...

Lugege viimases Kesknädalas Jakko Väli arvamuslugu "Haige rahvas ja omariiklus". Väärt lugemine!

Anonüümne ütles ...

August Rei Riigikogus 27. juulil 1932:
Nähtavasti on ,.Võitluse" toimetajateks sellased noorurid, kes nende endi sõnu tarvitades ei ole vabadusesõja püssirohu lõhnagi nuusutanud ja kelle teadmised vabadusesõjast selle tõttu on üsna auklised ja puudulikud. Et ses suhtes veidi oma silmaringi laiendada, nad võiksid pöörduda statistika keskbüroo publikatsioonide poole, millistest nad võivad leida, et vabadusesõjaaegses Eesti malevas oli tervelt 46% neid, kes ütlesid endid sotsialistid olevat. Peale selle oli Eesti malevas vabadusesõja ajal, ja nimelt Asutava Kogu valimiste ajal veel 28% tööerakonna poolehoidjaid, millise erakonna tolleaegne programm ka kuulutas sotsialismi oma lõppeesmärgiks.