kolmapäev, 8. jaanuar 2014

Eesti riigikord on natsionaalsotsialism ja mis sellest arvata

Eesti põhiseaduse preambula järgi on Eesti riik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse püsimajäämine. Ehk siis- üks rahvus, eestlased on põhiseaduse järgi kõige tähtsam. Kõik teised võivad närida pehmelt öeldes muru. Eestlased suhtuvad külmalt, et mitte öelda põlgusega teistesse rahvustesse, näiteks venelastesse, samuti nö värvilistesse, näiteks mustlastesse. Kõik, kes ei aita kaasa rahvuse taastootmisele, näiteks homod on selgelt out.

Eestis on kodanikud kõrgelt maksustatud, et tagada tugev keskvalitsus, mis targalt raha ümber jagab. Eesti pöörab tähelepanu sõjalise võimsuse tugevdamisele ning valmistub sõjaks nii sise- kui välisvaenlase vastu. Aasta tähtsündmused on sõjaväe paraadid. Oluline roll riigi juhtimisel on propagandal, selleks on ametisse võetud terve armee palgalisi propagandiste- moodsa nimega PR-töötajaid. Sise- ja välisvaenlase vastu võitlemist kasutatakse rahva ühtsustunde suurendamiseks, sisevaenlast represseeritakse ja ülestõusud surutakse karmilt maha.

Mis riiki see ajaloost meenutab? Õige, nõukogude Venemaad. Aga mida veel? Õige, natsi-Saksamaad. Kas see on hea või halb? Raske öelda. Suurrahvaste puhul on natsism ohtlik, kuna kujutab ohtu kogu maailmale. Väikerahva puhul on natsionaalsotsialism üks võimalus ellu jääda. Aga kindlasti mitte ainuke. Tõenäoliselt on väikerahva jaoks muid võimalusi eksisteerimiseks.

Järgmine küsimus on, et kui Eestis kehtib natsistlik riigikord, siis miks seda avalikult ei tunnistata? See on hea küsimus ja tundub, et eesti rahva jaoks praegu peaküsimus. Rahvas käitub kollektiivselt nagu kapihomo, kes ei taha oma orientatsiooni avalikult tunnistada ja eelistab pimedas teki all "oma asja" ajada. Kõik, kes asjast otse ja ausalt räägivad, ehk rahvale peeglit näitavad nagu Tiit Madisson, kuulutatakse ebasobivateks isikuteks. Aga milleks ennast piinata? Kuni eestlased endale asja avalikult ei julge tunnistada, seni pole lootust, et Eestist asja saab. Või otsitaks eksisteerimiseks muid võimalusi. Alles endale tõde tunnistades on võimalik eluga edasi minna. Kuni seda ei tehta, püsib patiseis, depressioon ja riik voolab rahvast vaikselt tühjaks.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Heh,
siin on küll asjad täitsa sassi läinud.
Mingit natsionalsotsialismi Eestis kindlasti võimul ei ole ja alates Laari esimese valitsuse "liberaalidest" pole olnudki.
Eesti võim toimib oma välismaiste peremeeste huvides ja väljast antavatest suunistest lähtudes. Ei natsionaalsust ega sotsialismi pole seal karvavõrdki, muidu meil ei kannataks 40000-60000 last alatoitluse all ja viiendik rahvast ei vireleks puruvaesuses.
Ja vaesus on riigis sõltumata rahvuslikust piirkonnast, ühesugune Kohtla-Järvel ja Valgas, ja ühtemoodi lasevad sealt inimesed jalga. Mõni venekeelne asula (Paldiski, aga ka Narva) on jõukam kui mõni samaväärne eestikeelne.

Siin pole ei rahvuslust ega ammugi sotsialismi, vaid räige kolonialism. Eesti on koloonia! Ja kolooniates nende haldamise loogika kohaselt hoitaksegi põhimassi vaesuses, rikkuse juurde lastakse vaid võõrhuvides toimivad kohalikud asehaldurid (poliitklann) ning kohalikke struktuure haldavad kompaniide juhtkonnad. Ülejääv raha kühveldatakse halastamatult piiri taha, mitte ei arendata sellega kohalikku majandust ega vähendata piirkondlikku ebavõrdsust. See kolonialism ongi meie viletsuse põhjus ning Inno kui majandusajakirjanik peaks seda ülihästi teadma, mitte peksma segast mingist natsionaalsotsialismist.

Anonüümne ütles ...

Et mitte olla üheplaaniline, siis: mitmed I@I kirjatükid on olnud väga teravapilgulised ja/või ajanud õiget asja. Aga siis on lähtutud faktilisest materjalist ja elulistest seikadest.
Kui aga hakatakse seda argielulist materjali mingisse ideoloogilisse skeemi suruma või teoorialiistule tõmbama, siis juhtub nii, nagu kehval rätsepal kangaga: palitu asemel tuleb lõpuks midagi mütsilaadest, mis välja näeb nagu aluspüksid.
Laiemalt on see vast enamuse ajakirjandusharidusega inimeste häda: vaimustutakse üksikfaktist või pähe turgatanud mõtteseosest, aga laiemas ajalis-ruumilises kontekstis mõelda ei jaksata.
Võiks siiski sinnapoole pingutada, hulk tühja müra jääks ära.

Inno ütles ...

Kohviku eesmärk polegi mingit absoluutset tõde kuulutada, vaid ärgitada teatud teemadel kaasa mõtlema.

Probleem Eestis tundub olevat selles, et ideoloogia, ideaalid ja käitumismaneerid on natsistlikud, aga tegelikkus tõepoolest kolonialistlik. Mis on kokkuvõttes väga ebameeldiv kooslus, sarnased režiimid tegutsevad näiteks Aafrikas ja seda ei soovita vaenlaselegi.

Anonüümne ütles ...

Kahtlemata ei kuulutata siin viimast tõde, ent see ei tähenda ju, et me peaksime ilmselgeid valesid juurde tootma.
Ja mis on natsistlik käitumismaneer?
Inglased, va tõprad, on maneerilt padunatsid - sõidavad tee peal vastassuunas!
Prantslased õgivad konni - puhas natsionalismus, ülejäänud rahvad ju nii ei tee!?
Ja õudne natsionalismus vohab Šotimaal - mehed käivad seelikutes!
Kõik ära keelata, eks ole!?

Iga rahvas käitub natuke omamoodi. Kui just meeldib, siis natsioon käitubki natsionalistlikult. Ja see on mitte ainult rahvaste õigus, vaid ka ajaloolis-kultuuriline kohustus, eestlane peab oskama kõigepealt kaerajaani ja ungarlane tšaardašit.
Ei tasu eurokorrektsuse loosungitest lolliks minna.

Soovituseks: võtke ette teemad, millest jõud üle käib.
Näiteks võrdlevalt palgad ja sissetulekud, seal on arvud antud, ei ole vaja peakest keeruliste kultuuri-nähtustega vaevata.


Inno ütles ...

Natsistlik käitumismaneer on näiteks teiste rahvuste halvustamine, mis on Eestis saanud lausa rahvus-spordiks. Selline suhtumine ei vii aga kuhugi, seda näitas kasvõi natsi-Saksamaa saatus. USA kasutas ära juudid, kes Saksamaalt minema aeti, ja sai omale nõnda nii raketid kui tuumarelva. Eesti jaoks on samamoodi siin elavad venelased tohutu rikkus, aga seda ei osata ära kasutada, selle asemel õhutatakse rahvuse-põhist vene-vastast viha. Venelased, kes olid Eesti patrioodid, on muudetud vaenlasteks, võimaldades nõnda Venemaal siinseid venelasi Eesti vastu ära kasutada.

Inno ütles ...

Lisan veel niipalju, et Saksamaa, kes end sõja ajal ise ära isoleeris, vireles lõpuks samuti suures vaesuses, veel hullemas kui Eesti praegu, samas kui USA õitses. Saksamaal olid enne sõda kõik trumbid käes, aga need osati maha mängida.

Anonüümne ütles ...

Loosungid, loosungid ja argumentideta lahmimine.
Kus seda halvustamise rahvussporti siis harrastatakse? Mis staadionil või kus väljakul või millises avalikus ruumis? Paluks näiteid. Ja mitte 15 aasta tagant.

Toon siia suunad või trendid, mida ajakirjanduses lähinaabrite kohta leiab:

1. Lätlaste majandusedu tunnustatakse, samas nende kaitsepoliitikat kirutakse. Viimane on olnud tõesti hädine ja ohuks ka Eesti jaoks.
2. Soomlastele ollakse pigem tänulikud, et seal tööl saab käia ja et nad on suutnud säilitada oma majanduse. Halvustavaid kommentaare "purjus põtrade" teemal on tunduvalt vähem kui 10 aasta eest.
3. Rootslastega suhe kahetine, töövõimalused on üks, pankade käitumine Eesti lüpsmisel teine asi. Viimane tuleneb aga Eesti oma juhtkonna müüdavusest.
4. Vene turiste oodati aastavahetusel ja oodatakse ka muul ajal. Ühestki neid turiste halvustavast hotelli- või restoraniomanikust pole meedia rääkinud. Küsitav reklaamiklipp võeti eestlaste endi nõudmisel maha, venelased seda halvustavaks ei arvanud. Vene riiki pigem kardetakse, mitte ei halvustata, teatavat majandusedu igatahes tunnustatakse.
5. Ainus, mida tõesti südamest kirutakse ja aeg-ajalt ka halvustatakse, on seesama Eesti riik oma kokkujooksnud majanduse, tohutu ebavõrdsuse ja ülbitseva juhtkonnaga. Eks on ka põhjust - aga seda vist halvustamise rahvusspordina silmas ei peetud...?


Eesti riigi jaoks peaksid rikkust kujutama ikka kõik kodanikud, mitte ainult siin elavad venelased. Aga koloniaalvaldus ei ole muidugi mingi normaalne riik. Koloniaalvalduses ei kujuta endast väärtust mitte keegi (rahvusest sõltumata), kes kolonisaatoritele vajalik ei ole.

30-ndate Saksamaaga ei ole meil midagi võrrelda. Võrrelda võime natuke ehk 20-ndate olukorraga, aga ka seal on erinevus liiga suur: Saksamaa säilitas oma rahasüsteemi, meie mitte, Saksamaa säilitas tegelikult oma tööstuse hiilgava potentsiaali, meie isegi mitte oma keskmist.

Soovitaks mõni raamat Saksamaa sõjaeelse olukorra kohta läbi lugeda, kasvõi Mati Õuna 2. maailmasõja algus. Siis sääraseid "kõik trumbid käes" lapsusi ei kirjuta. Või nojah, ega meil ajakirjanikud ei kirjuta enam ammu seda, mida mõtlevad, vaid seda, mille eest makstakse. Kui kellelgi on õnnestunud sionistlikule lobirahale küüned taha saada, siis on mõistetav, miks ta natsi-hernehirmutiselt tolmu kloppimas käib - ega va kõbin haise...

Inno ütles ...

Kirjandusteoste tudeerimise kõrval võiks vahelduseks lahtiste silmadega ringi käia ja inimestega juttu ajada, nõnda saab vahel palju targemaks.

Anonüümne ütles ...

Et ringi käies ja inimestega rääkides said sõjaeelse Saksamaa kohta tarkuse kätte? Vägev.

Vaatamata kõigele - edu ja olge tublid.
Ärge hakake tegema vägivaldseid kõrvutusi ega üldistusi, mille ulatust te ei hooma. Te pole teoreetikud! Jääge faktide ja arvude pinnale, teooria- või ideoloogiakonstruktsioonid pole teie rida.

Anonüümne ütles ...

Masu tõttu Tallinna Kopli rajoonis maandununa näen Eesti tegelikkust nüüd tervikpildina ja mitte kildudena, nagu varem, rääkimata nina raamatust ja ekraanilt nina mittetõstvast ninatargast.

Olen selles põlatud piirkonnas sõbrunenud väga südamlike vene inimestega. Piinlik on olnud kuulata paljusid nende kogemusi eestlastega. Tavaliselt olen öelnud vastuseks: "Eestlased ei armasta kedagi. Omasidki mitte."

Paljudel kordadel olen eestlastega suheldes tõdenud, et rahvuskaaslane oma mollist kaugemale ei näe.

Anonüümne ütles ...

Veel Koplist. Miks ma siin saidil käin? Sest mulle meeldib I & I sotsiaalselt tundlik närv. See on esmane, mitte raamatud.

Anonüümne ütles ...

... Sise- ja välisvaenlase vastu võitlemist kasutatakse rahva ühtsustunde suurendamiseks ...
Võibolla ei saanud mõttest aru aga tegelikult on ikka vastupidi.Erimeelsus ja selle "tootmine" annab valitsustele turvatunde.Väga vana trikk, läbi ajaloo.Ühtsus ja üksmeel on valitsuste vaenlane ,sest vastasel juhul oleks nende pead juba ammu teibasse löödud.Siin on sellest väga lihtsalt ja konkreetselt hea selgitus ... http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1191&lang=est ...
Endale tundub ,et midagi väga keerulist enam ees ei ole.Rahvas on läbi kõrgete maksude ja teenuste puruvaeseks kooritud ,edasi maavarad riigist välja ja kuna reostatud põhjaveega riiki ei ole isegi Venemaale vaja siis jääb ainult püss selga allesjäänutele ja Venemaa vastu sõtta ehk otse kuristikku saatmine.Fosforiit ja kildagaas annavad küll väikse hingetõmbe aja ja võimaluse midagi muuta aga eks elu näita.Viga vist ongi selles ,et me ei ole verd valanud ühegi riigikorra vahetamise puhul ja sellest ka suur erimeelsus ning ühtsustunde kaotamine.

jevlampi ütles ...

Jajah, eesti natsionalism... kus pool elanikkonda ongi "sisevaenlased"? Pigem siis juba eesti natsionaalkannibalism...