laupäev, 22. veebruar 2014

Et siis mida annaks haldusreform?

Väljavõte Postimehe veebist.

Kolm meest on avaldanud Postimehes Hvostovi-stiilis appikarje, et sundida poliitikuid tegema ära vinduma jäänud haldusreform, ehk siis omavalitsuste liitmine. Selles pole midagi uut, tegemist on vana teema üles soojendamisega.

Tõstatub aga küsimus, mida see reform täna annaks? Ok, omavalitsuste kahe-kolmekaupa punti panemise ideest, mis oli aktuaalne veel 15 aastat tagasi on loobutud. Selle asemel on võetud aluseks nüüd tõmbekeskused, mis siis peaks endast kujutama maakonnakeskusi. Stiilis, et igast maakonnakeskusest saab omavalitsus ja Eestis kokku ligi 15 omavalitsust praeguse 200+ asemel. Ok, ülejäänud ligi 200 omavalitsuse töötajad vabanevad ja peaks justkui sisenema Eesti tööjõuturule. Aga kas meil on neile pakkuda tööd? Aus vastus on: ei ole, vähemalt oma kodukohas mitte. Mis tähendab, et need inimesed peaks töö leidmiseks kodukohast lahkuma, kas siis vahepeatusena enne keele selgeksõppimist Tallinna või kohe Soome. Mis see siis Eestile annab? Sellest reformist võidaks heal juhul Tallinn, kui üldse. Võidaks Soome. Aga peamine probleem, Eesti maapiirkondade kiire tühjenemine jääb ju alles!

Läti tegi mõned aastad tagasi analoogse reformi ja tulemuseks on maapiirkondade varasemast veelgi kiirem tühjenemine. Kes ei usu, võib Lätis mõnda maapiirkonda külastada- pilt on jube, kõik noored on lahkunud ja järele on jäänud mõned üksikud vanainimesed. Nagu sõda või katk oleks üle käinud. Kas Eesti tulevik peab olema samasugune?

Kas lugupeetud pöördumise autorid on käinud viimasel ajal Eesti maapiirkondades olukorraga tutvumas, et nii julgelt sõna võtavad?! Omavalitsuste liitmine oleks ehk tõesti mõeldav olnud veel kümmekond aastat tagasi, kui valdades oli veel elu ja vana rasva, millele midagi üles ehitada. Majandus kasvas ja inimesed oleksid leidnud kohapeal tööd. Praeguseks on haldusreform maapiirkondades tegelikkuses juba läbi viidud, järel on vaid tühjad kestad, mille ühte kuhja kokkuriisumine mingit efekti ei anna. Piltlikult öeldes, majad on, aga elanikke pole. Omavalitsused on Eestis nii ära nuditud ja kärbitud, et see 3-4 inimest, kes seal on veel palgal aitavad heal juhul kohapeal elu sees hoida, ostavad kohalikust poest toitu ja organiseerivad kohapeal üritusi. Kui nemad lahkuvad, siis vallandab see lumepalliefekti, lahkuvad ülejäänud ning asulad jäävad päris tühjaks. Kas see on pöördumise autorite eesmärk?

Või tahavad pöördumise autorid teha reformi reformi enda pärast? Et kusagile linnuke kirja saada. Kui nii, siis pole asi seda väärt.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

KOVide liitmine annab selle, et teistel inimestel hakkab kergem - maksukoormust annab tuntavalt langetada.

Kui on soov tuhandeid inimesi niisama "reisisaatjatena" riiklikul ülalpidamisel hoida, siis selleks ei pea mõttetuid pisi-KOVe töös hoidma - odavam oleks neile inimestele raha pihku anda.

Inno ütles ...

Kas siis 3-4 tuhat eurot kuus ühe omavalitsuse kohta on eriline kokkuhoid? Kui arvestada, et see võimaldab ehk kümneid inimesi kinni hoida.

Praegu läheb nende tuhandete palgaraha tagasi Eesti majandusse, kui nad lahti lasta, siis on suurem osa neist Eesti jaoks kadunud.

Iga selline reform vajab raha, mida praegu ei ole.

Ma loodan, et sammud ikka mõeldakse enne läbi kui uisapäisa tegutsema asutakse.

Inno ütles ...

Ma lisan veel, et Eesti probleem pole mitte omavalitsuste paljusus, vaid inimeste massiline lahkumine ja Eestisse jäänute väiksed sissetulekud, mistõttu ei majanda omavalitsused end enam ära. Eesti on läinud kärpespiraali teed, aga kui nii jätkata, jääb Eestisse lõpuks ainult üks omavalitsus, kus keegi elada ei taha. See nõiaring tuleb kusagilt läbi raiuda, mitte seda nõiaringi toita.

Anonüümne ütles ...

Kuule mees, get real - milline Eesti vald opereerib 4000 euroga kuus? Kõige väiksem vald, 73 elanikuga Piirisaare, põletab igal kuul ainuüksi administreerimiskuludena läbi 9400 eurot. Normaalselt Piirissaare aga ei funktsioneeri, sest vallavalitsuses on kolm inimest, kuigi omavalitsuse funktsioonide täitmiseks on vaja absoluutse miinimumina 35 erineva valdkonna spetsialisti.

Inimeste "kinni hoidmine" omab mõtet ainult nende puhul, kelle näol on tegemist ühiskonnale andvate inimestega, mitte kõikide teiste maksumaksjate turjal parasiteerivate bürokraat-reisisaatjatega, kelle töö on KOVide killustatuse tõttu pööraselt ebaefektiivne, kohati täiesti sisutühi ja mõttetu. Mida rohkem neid lahkub, seda kergem on ülejäänutel. Head teed neil minna.

Inno ütles ...

Pool sellest Piirissaare kulust on maksud, mis läheb kohe riigieelarvesse tagasi ja ülejäänud pool läheb tarbimisse, millest läheb käibemaksu ja aktsiiside näol samuti vähemalt kolmandik eelarvesse tagasi. Reaalne kulu on vast 3000 euri.

Anonüümne ütles ...

Nõustun anonüümsetega.Olen proovinud ka avalikult seda teemat tõstatada aga vastuseis ehk ringkaitse on kohutav.See tähendab ,et avaliku sektori ülekaal annab järjest rohkem tunda.Jätkusuutlik selline riik kauaks ei ole!

Inno ütles ...

Oleneb, kust mätta otsast vaadata. Tallinnast vaadates on anonüümsel tõsi taga, Piirissaarest vaadates mitte. Ma kordan, Lätis tehti see asi ära ja Piirissaare-sugustest valdadest on elu kadunud. Seal ei toimu midagi ja ei ela peale vanurite enam kedagi. Kas see ongi eesmärk?