reede, 21. veebruar 2014

Kodanike riigi manifest- miks see hea või halb on

Tartu Ülikooli teadlane Maarja Lõhmus on Postimehes võtnud vaatluse alla Kodanike riigi manifesti. Kuivõrd Eestisse riiki juhtima naasev Siim Kallas on oma seisukohtade osas viidanud just sellele manifestile, siis tekkis huvi, mis asi see selline on. Asi on ilusti veebis üleval ja kõigile avalikult kätesaadav. Lugesin Kodanike riigi manifesti läbi ja kui aus olla, siis pärast seda Kallase reiting minu silmis märkimisväärselt tõusis. Ma ausalt öeldes ei mäletanudki enam, et selline tekst on varem ilmunud (tekst ilmus 1995. aastal). Ja ma usun, et paljud eestimaalased on nii selle teksti kui selle sisu ära unustanud. Soovitan soojalt seda lugeda!

Maarja Lõhmus on toonud välja, justkui see manifest pooldaks hirmsasti väliskapitali ja välismaiseid finantsiste. Ma lugesin Kallase teksti tähelepanelikult mitu korda läbi ja ei leidnud ühtegi viidet väliskapitali poputamisele. Vastupidi, Kallas seisab kohapealse kodaniku huvide eest. Ma usun, et Lõhmus näeb tonti seal, kus seda tegelikult pole. Üks asi, mis mind manifesti puhul siiski härib, on viide tasulise kõrghariduse vajalikkusele. Ma leian, et tänapäeva maailmas, kus kõrgharidusest on saamas põhiharidus, peaks see olema õppija eest kinni makstud.

Kõrvalepõikena: mis väliskapitali laiemas plaanis puutub, siis pole Eesti praegused probleemid tingitud mitte niivõrd sellest, et siin on liiga palju välismaist kapitali, vaid sellest, et see kapital Eestist kabuhirmus põgeneb. Veel hullem on see, et Eestist põgeneb kodumaine kapital, kaasa arvatud Eesti peamine kapital- haritud Eesti inimene.

Mis Kallasesse puutub, siis võin öelda, et mees, kes sellise teksti on valmis kirjutanud, ei saa olla rumal. Ühtlasi võib öelda, et probleemid, mis seisid Eesti riigi ja rahva ees 1995. aastal, on veel aktuaalsemad täna, pea 20 aasta hiljem- eriti näiteks kohalike omavalitsuste, tervishoiu ja pensionide osa. Ehk teisisõnu: Kallase ihaldatud Kodanike Riiki meil veel pole ja see tuleb üles ehitada.

Irja täiendus: olen nõus. Lisaks juurde, et minu meelest on Eesti olnud siiamaani mitte Kodanike riik, vaid Kodanike allasurumise riik.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

"Eesti valitsused on eelarve tasakaalus hoidnud ja see on saavutus,
mille pärast arenenud tööstusriikides meid kõvasti kadestatakse."

Sellepärast poleks teistel riikidel vaja küll kadedust tunda. On ju
valitsuse kulu erasektori tulu. Kehvematel riikidel võib küll suuri
probleeme tekitada see, et valitsuse kulu võib olla teise riigi
erasektori tulu.

"Vaba turumajandus iseenesest sisaldab sotsiaalse õigluse
elemente, mille oskuslik ärakasutamine loob igale ühiskonnaliikmele
palju suurema
kindluse kui ükski teine süsteem."

Tegelikult vaba turumajandus madalate maksude korral suurendab
ebavõrdsust, valitsuste defitsiitne kulutamine madalate maksude korral
aga võiks aidata seda ebavõrdsust vähendada.

"Ka siseturu kaitse on Kodaniku kaitsmine."

Euroala kehvemad riigid võiks kaitsta oma siseturgu euroala edukamate
riikide eest suurema käibemaksuga majanduse arengut see aga takistaks.

"Praegu sätestab riik parlamendi ja valitsuse näol pensionide maksmise
tingimused. Rahul
pole ükski osapool. Pensionärid on rahulolematud, et pension on nii
väike; rahandusministeerium katkub juukseid, kuidas eelarveaukusid
kinni toppida."

Euroala valitsused võiks ju pensionide maksmiseks defitsiitselt
kulutada, praegu euroala ahvardava deflatsiooniohu tõttu oleks see
vast võimalik.

"Valik on selles, kas selleks kasutatakse riigi sunnimasinat või
korraldab iga Kodanik oma pensioniasjad ise ära."

Praegu kasutatakse riigi sunnimasinat selleks, et pangad saaksid
pensionifondide pealt kasu lõigata.

"Vana hea süüdistus on see, et nüüd pannakse kogu koormus rahva
õlgadele! Aga lubage -see on ju nii või teisiti niikuinii tulusaajate
ja maksumaksjate, tähendab Kodanike õlgadel!"

Valitsuste poolt reguleerimata vaba turumajandus tekitab olukorra kus
potentsiaalsetel maksumaksjatel polegi tööd (Kreeka, Hispaania) või
lähevad nad minema (Eesti), mistõttu jääb ka nende reaalne tööpanus
tegemata ja nominaalsed maksud saamata. Seetõttu peavad allesjäänud
rohkem rabama ja saavad ka suhteliselt nigelat nominaalset palka.