reede, 21. veebruar 2014

Miks on bussijuhi ja koristaja palk Soomes 3 korda kõrgem kui Eestis ehk kiiresti on vaja luua ametiühingud

Eestis on palehigis otsitud vastust küsimusele, miks bussijuhi või koristaja palgad on Soomes 3 korda kõrgemad kui Eestis. Miks seda on otsitud, tuleneb omakorda asjaolust, et Eestist lähevad inimesed massiliselt Soome koristajaks ja bussijuhiks, ligi 3000 eurose palga peale. Isegi Ene-Margit Tiit on lõpuks aru saanud, et "Pole midagi mõttetumat kui leppida tõsiasjaga, et eestlanna koristab hotellitube Helsingis, ja kutsuda Tallinna hotelle koristama ukrainlanna või hiinlanna."

Olukorras, kus toit ja elamine on Soomes juba enam-vähem samas hinnas mis Eestis, võimaldab Soome palk inimväärset äraelamist, samas kui Eestis ei ela enam ära isegi 1000-eurose palgaga, rääkimata 300-eurosest miinimumpalgast.

Eesti madalatest palkadest rääkides on alati öeldud, et siin on väiksem tööviljakus, seetõttu on palgad väiksemad. Mis tundub kummaline, sest kui täpselt sama töötaja läheb päevapealt Soome, ilma midagi muutmata, saab ta täpselt samade või isegi vähemate liigutuste eest 3 korda kõrgemat palka. Mis puutub siia tööviljakus, võib küsida?! Loomulikult on see puhas luul, palgatasemel pole kaasaja maailmas tööviljakusega enam mingit pistmist. Näiteks USAs on viimased 30 aastat tööviljakus tõusnud, palgad jäänud samale tasemele.

Kuna lihtlabane tööviljakuse-jutt pole enam usutav, siis teine põhjendus, mis on toodud, seletab, et Soomes pakutakse oma teenuseid rikkamale elanikkonnale, seetõttu on ka palgad kõrgemad. Sama loogika põhjal võib öelda, et kuna Soomes on kõik rikkamad, siis on seal ka kaubad mitu korda kallimad. Ent nagu näitab tegelik elu, on seal kaubad kas sama hinnaga või isegi NB! odavamad kui Eestis. Mistõttu ei pea ka see seletus- rikkamad inimesed paika.

Nüüd, kui kaubad on Soomes sama hinnaga või isegi odavamad kui Eestis, kuidas seletada seda, et palgad on seal mitu korda kõrgemad? Turumajanduse loogikat arvestades peaks ka palgad sel juhul olema samad, näiteks saaks palgata kasvõi Eestist terve armee bussijuhte ja koristajaid. Aga ei, kui Eestist läheb bussijuht Soome, hakkab ta kohe saama 3-4 korda kõrgemat tasu.

Mis siis Soomes toimub? Miks on seal palgad kõrgemad? Aus vastus on: seal toimivad ametiühingud. Ametiühingud on nii bussijuhtidele kui koristajatele kui müüjatele kui kõigile teistele mõeldavatele ametitele. Soomes pole isegi miinimumpalka, kuna on tugevad ametiühingud, mis on välja kaubelnud Eesti keskmisest 3-4 korda parema palga, rääkimata Eesti närusest miinimumpalgast, millest ei jagu talvel isegi korteri eest maksmiseks. Eesti töötaja võib end Eestis neljaks rabeleda, kasvõi kümne eest töötada, olgu tööviljakus kui kõrge tahes, ta ei saa selle eest suuremat palka. See on paradoks, aga paraku töötab ja kuidas veel.

Loomulikult võib öelda, et ametiühing on halb, kärbib ettevõtjate tulusid, on justkui kollektiivne räkit, aga praeguses olukorras, kus hinnad on Eestis ja Soomes võrdsustunud, aga palgad jäävad 3-4 korda alla, pole Eestis elu säilitamiseks muud võimalust kui luua kiiresti ametiühingud. Loomulikult on võimalus kaotada Soomes ja Rootsis ametiühingud, aga seda ei saa pidada reaalseks lähema 100 aasta jooksul. Kas Eesti suudab nii pikalt tühjenemist taluda? Pakutud on võimalust, et tööandjad asuvad ise hüppeliselt palka tõstma, aga seni pole seda juhtunud ja ilmselt ei juhtu ka. Enne jookseb Eesti inimestest lihtsalt tühjaks ja tööandjad asuvad olude sunnil Soome ümber.

Ametiühinguid Soomes, Rootsis, Saksamaal ja mujal Euroopas võib vaadelda kui riigi poolt toetatud turukaitse meetodit, umbes nagu on otsetoetused või kaitsetollid. Kui näiteks Soome riik maksaks oma tootjatele 3-4 korda peale, siis võivad Eesti tootjad kasvõi pea peal kõndida või end lõhki rebestada- ikka poleks nende tooted Soome turul konkurentsivõimelised. Ametiühingute kaudu loodud kaitsemeetmed tööjõuturul toimivad samamoodi. Eesti peab tantsima siin Euroopa Liidu reeglite järgi, vastasel korral rebitakse ta lõhki.

Eesti tühjenemise peatamiseks pole kahjuks enam abi haldusreformist, see rong on juba läinud. Ametiühingud on ainus lahendus.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Eestis võikski pööbli karjetele vastu tulla ja kehtestada 1000-eurose miinimumpalga.


Keeraks küll majanduse perse, aga küll saaks nalja. : )

Inno ütles ...

Majandus on juba niigi nii perses, et rohkem enam perse minna ei saa, ilma selle 1000-eurose miinimumpalgatagi. Nalja saab kogu aeg.

Anonüümne ütles ...

Toidupoe kursi järgi on tänane suhe: üks nõukogude rubla = 10€. Kaheksakümnendatel oligi madalaima kategooria töömehe palk tehases 135 rubla ehk siis 1350€ täna.
Aga olukorras, kus kõigi asjade ning materjalide hinnad on siin vähemalt võrdsed maailmaturuhindadega aga töömees saab sama töö eest oma 3 korda vähem palka, siis järeldus saab olla ainult üks - keegi varastab.

Inno ütles ...

Eestis on mediaanpalk (see palk, mida enamus tööinimesi saab) täna 500 euro ringis, nii et töömehe palk on võrreldes 80ndatega poole madalam.

80ndatega võrreldes on ehk tõesti leib ja piim samas hinnas, aga samas ei maksnud 80ndatel elekter ja küte midagi, mõned kümned eurod kuus tänases vääringus. Täna kulub eluaseme kütimiseks pool palgast, kümme korda rohkem.

Anonüümne ütles ...

1. jaanuaril 1980 maksis elektrienergia kWh suhtena mediaanpalka 36% rohkem kui 1. jaanuaril 2014.

Kui võrrelda tarbitava elektri kogust keskmise eratarbija kohta, siis sealt tuleb ühtlasi põhjus, miks toona keegi elektri kõrget hinda tähele ei pannud.

Anonüümne ütles ...

Oletame, et Võrumaa Teataja toimetuse töötajad loovad ametiühingu ja "kauplevad välja" senisest 3-4 korda kõrgema palga. Kõigile. Otse loomulikult on ju väljaandjatel raha lademes, nad lihtsalt istuvad sellel hunnikul otsas ega raatsi töötajatele anda. Praegu. Aga ühel päeval saabub õnn öuele, õiglus võidutseb ja Võru ajakirjanikud hakkavad teenima sama palju kui nende Soome kolleegid. Küsimus Innole: kui kaua teie leht pärast seda ilmub ehk kui kiiresti juhtub see, et pärast paari rammusat palgapäeva pole sinul ja su kolleegidel enam kohta, kus praegustki raha teenida.

Inno ütles ...

Siis lähen Soome bussijuhiks ;)
Hea küsimus. Aga mis praegune olukord parem on? Ametiühingut küll pole, aga igal aastal läheb 1000 lehelugejat ära Soome. Võrumaale jäänud inimesed lehte tellida ei jaksa, sest kogu raha kulub toidu ja kütte peale. Kui kaua väljaanne selliselt vastu peab?
Aga kui ametiühinguga suureneb lugejate sissetulek 3-4 korda ja inimesed tulevad Soomest Võrumaale tagasi- ma usun, et väljaandja suudab lõdvalt töötajate palka 3-4 korda tõsta, võibolla isegi rohkemgi.

Anonüümne ütles ...

Ma ikkagi ei saa aru, mida tähendab väljend "ametiühinguga suureneb? Kus on see müstiline 3-4-kordne rahahulk, mida praegu saab kinni hoida ainult tänu sellele, et pole ametiühingut? Muide, meremeeste sõltumatu ametiühing on aastaid täitsa olemas ja ka muudkui võitleb, aga palgad tõusevad liimetel - mis see nüüd viimati oligi pärast pingelisi läbirääkimisi - 8,5% vist. Ei noh, hea seegi, aga 3-4-kordsest asi ikka väga kaugel.
Aga see bussijuhi-variant on sul õige mõte, pealegi saab Soomes gluteenivabasid kakukesi mingist kohast puhta tasuta (ise kunagi kirjutasite, et tänu vahendaja-sugulasele jagus teilegi).

Anonüümne ütles ...

Oh seda lihtsameelsust.
Võta mõne ettevõtte aastaaruanne https://ariregister.rik.ee/ettevotja.py 2 EUR eest ja vaata, mis jääb järele, kui tööjõukulud neljakordseks panna

Anonüümne ütles ...

Eesti ettevõtja edukas ärimudel on orjapidamine. Võtame näite, sellestsamast siinsoovitatud aastaaruandest (täpsemalt Äripaeva lisast Eesti edukad ettevõtted 2012).
AS Koopia Kolm: kasumi kasv 2012 3000% (!), töötegijatele-kasumikasvatajatele aga makstakse endiselt miinimumpalka. Lisaks värvatakse tööle praktikante, kes
täiskohaga rügades ei saa sentigi.