Veel natsi temaatikat. Veebi on üles pandud info Eestis sõja aja suurima, Vaivara laagri kohta, kust käis 1943-1944. aastatel läbi ligi paarkümmend tuhat juuti, korraga oli laagris 6-9 tuhat juuti, kes olid toodud põhiliselt Vilniuse ja Kaunase getodest. Laager tegutses küllalt lühikest aega 1943. aasta augustist kuni 1944. aasta veebruarini.
Vaivara laager (laagri juht oli SS-Hauptscharführer Kurt Panicke, kes pärast sõda jäi kadunuks) toetas Baltöl-i (osa keemiatööstusgrupist IG Farben) õlitööstust Ida-Virumaal, mis oli Saksamaa jaoks väga oluline pärast seda, kui natsi-Saksamaa jäi ilma Kaukaasia naftavarudest. Nõukogude vägede lähenedes evakueeriti Vaivara laagri asukad lääne poole, Kloogale ja Lagedile, kust mõned pääsesid laevadele, need, kes laevadele ei mahtunud, hukati Kloogal (ligi 2 tuhat) ja Lagedil (ligi 500). Vaivara raudteejaama juurde loodud laagri kõrval olid väiksemad laagrid Kiviõlis, Aseris, Narvas, Auveres, Eredal, Jõhvis, Kuremäel, Kundas, Kohtla-Järvel, Viivikonnas ja Kloogal. Kõik laagrid olid põlevkiviõli teenistuses, välja arvatud Klooga, kus valmistati betoonist kattega miine mereväe tarbeks ning Lagedi, mis oli mõeldud vahelaagrina enne merele minekut. Kirjelduse kohaselt olid Eestisse toodud juudid põhiliselt intellektuaalid ja ärimehed, kes ei viitsinud eriti tööd teha. Seetõttu saadeti osa neist isegi tagasi. Põhilise töö tegid ära vene sõjavangid, kellest osa olid elukutselised kaevurid.
Kloogal hukkunute hulgas olid näiteks Vilniuse Filharmoonia direktor, dirigent Woolf Durmaškin, Vilniuse Tehnikaülikooli rektor insener Schweiber, arvukate teadustööde autor Herman Kruck, poeet Leib Rozental, kirjanik Bostomski, Vilniuse Tuberkuloosihaigla direktor Vladimir Pochter ning väljapaistvad arstid Zalkindson, Pomeranz, Pomm ja Hohem.
Elu laagris oli päris karm. Paljud vanad ja väetid ning lapsed surid. Kui naine jäi laagris rasedaks ja sünnitas, siis uputati või lämmatati laps laagri personali poolt. Mitmel korral sõidutati vanurid ja lapsed laagrist jutu järgi Riiga, tegelikult sõitis rong Auschwitzi. Lihtsad eestlased aitasid sõja ajal koonduslaagrite asukaid toiduga.
Pilt Klooga laagri väravast:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar