esmaspäev, 11. mai 2015

9. mai venelaste jaoks

Eestis püütakse selgeks teha, et 9. mai pole mingi tähtis päev, pole mingi püha, veel vähem võidupüha. Samas on seda venelastele maru raske selgeks teha, panna neid sellest loobuma.

Vikipeedia ülevaatest II ilmasõja kohta võib välja lugeda, et Venemaa kaotas sõjas ligi 13% rahvastikust, 14 miljonit inimest. Seda on rohkem kui elanikke kõigis Balti riikides kokku. Eesti kaotas "vaid" 7%, seda on poole vähem, arvuliselt 80 tuhat inimest.

Ent vaatame edasi: endistest liiduvabariikidest kaotasid Läti ja Leedu kumbki samuti 13%, vastavalt 260 ja 375 tuhat, Ukraina 16% (7 miljonit), Valgevene koguni 25% rahvastikust (2 miljonit). Eesti on koos Moldova ja Kesk-Aasia vabariikidega üks teisest ilmasõjast kergemini pääsenutest. Siin polnud suurt juudi kogukonda nagu Lätis ja Leedus, siin ei toimunud verist vastupanu nagu Ukrainas ja Valgevenes. Ukrainlased hoidsid Saksa sõjamasinat kinni ja päästsid nõnda Venemaa hullemast- see seletab paljuski praeguse Ida-Ukraina suurema vendluse venelastega. Ida-Ukraina on Moskva eesliin, sellepärast sellest nii kiivalt kinni hoitakse.

Suurematest kaotajatest kaotas Hiina samuti ligi 20 miljonit inimest, aga see oli "vaid" 4% rahvastikust. Samas USA kaotas 0,3% ja Inglismaa 0,9% ehk suhteliselt väikse osa oma rahvastikust. See seletab, miks hiinlased olid esindatud 9. mail Moskvas, aga ameeriklased ja inglased mitte, kuigi ameeriklased ja inglased jagasid koos venelastega 1945. aastal Krimmis vennalikult maailma- kus näiteks Balti riigid anti ära venelastele.

Venelastele on raske selgeks teha, et 9. mai pole mingi püha. Lihtsam on leppida sellega, et 9. mai on venelaste jaoks suur püha. Nii nagu on 23. juuni eestlaste jaoks suur püha.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Selle venelaste protsendi sisse lisati ka Gulagis hukkunud - paberitesse kirjutati surma-aastaks 1941-1945 ja olidki sõjaohvrid.