teisipäev, 30. juuni 2015

Kreeka väljaviskamine eurotsoonist- nagu laenuvõlglase väljaviskamine oma kodust

Kreeka väljaviskamine eurotsoonist sarnaneb laenuvõlglase väljaviskamisega oma kodust- mõlemal juhul käitutakse laenuandja diktaadi järgi eeldusel, et laenuandja ei võta mingit riski. Kogu risk on laenuvõtjal, nagu see kehtib Eestis, ja Euroopa Liidus üldisemalt.

Loomulikult, võib öelda, et Kreeka ise võttis laenu, nii nagu ka võttis kodulaenu võtja laenu- et omale kodu soetada, Kreeka puhul siis paremini elada. Kes ei tahaks paremini elada?! Kõik pole nagu eestlased, kes on valmis enne teistel kõhu täis söötma ja kõik laiali jagama, kuni endale jäävad vaid näpud. Eestlane on nõus elama paadi all, kreeklane mitte. Kas inimväärse elu taotlemises saab kreeklasi süüdistada?!

Samamoodi kui praegu süüdistatakse kreeklasi võib süüdistada kõiki kodulaenu võtjaid, kes töötuks jäämise puhul on jäänud laenumaksetega jänni. Sest olgem ausad, sellist kriisi, mis algas 7 aastat tagasi Lehman Brothersi pankrotiga, poleks osanud keegi ette näha. Tegemist on viimase 100 aasta kõige suurema kriisiga. Kas selles on süüdi kreeklased?!

Kreeka "abistamise" puhul räägitakse solidaarsusest. Aga kas see on solidaarsus, kui niigi hädas olev inimene kodust välja tõstetakse?! Pigem on see puhas nahaalsus, millega ELi juhid Kreekas tegelevad. Häbi peaks olema!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ka mina olen Kreeka valitsuse poolt.Ei Kreeka ega ta valitsus pole süüdi kapitalismi vastuolulisuses ja Euroopa rahaliidu absurdsuses(millele on ka nobelist Krugman osundanud)

Ma jagan Kreeka rahandusministri Varoufakise jt vasakpoolsete arusaama Euroopa Liidust kui fundamentaalselt antidemokraatlikust ebaratsionaalsest kartellist, mis on tõuganud Euroopa rahvad misantroopia, konflikti ja pideva majanduslanguse teele.
Ma jagan üleüldse marksistide dialektilist perspektiivi ja vaatenurka, mille kohaselt kõik kannab endas oma vastandit.
Dialektiline materialism mida meile omal ajal TPI-s n.ö punase ainena loeti õpetas muutuse võimalikkust pealtnäha kõige püsivamates ja muutumatumates ühiskondlikes struktuurides, See ei olnud jamajutt , see aitas mul juba nõukaajal aduda kapitalistliku ajastu suuri vastuolusid. See seletas lahti paradoksi ajajärgust, mis toodab ühtaegu kõige muljetavaldavamaid rikkusi ja kõige silmnähtavamat vaesust.Nüüd saab seda omal nahal n.ö kogeda ja ju Marxil oliikka õigus ka.
Kui tulla nüüd tänasesse Euroopa kriisi, USA ületootmiskriisi ning Jaapani kapitalismi pikaajalise stagnatsiooni juurde, siis enamik kommentaatoreid ei suuda näha dialektilist protsessi omaenda nina all. Nad tunnevad ära tohutud võlakoormad ja pankade kahjumi, kuid jätavad tähelepanuta mündi teise külje, antiteesi: kasutult seisvate säästude tohutu hulga, mille hirm on “külmutanud” ja mis seega ei teisendu tootlikeks investeeringuteks. Marksistlik valvsus binaarsete vastanduste suhtes oleks võinud nende silmad avada.
Üks oluline põhjus, miks valitsev arvamus ei suuda kuidagi tulla toime kaasaegse tegelikkusega, seisneb asjaolus, et ta pole kunagi saanud aru sellest dialektiliselt pinevast “koostootmisest”, mille tulemuseks on võlad ja ülejääk, kasv ja töötus, rikkus ja vaesus, vaimsus ja rikutus, koguni headus ja kurjus, uued naudingud ja uued orjuse vormid, vabadus ja orjastamine – kogu sellest binaarsete suhete virvarrist, mida Marxi "Kapital" näitas meile ajaloo riuklikkuse allikana.
Nagu Tsipras ja Varofakis nii ka mna ei mõista neid meetmeid mida tahetakse võtta Euroopa praeguse õigustamatu sotsiaalmajandusliku süsteemi päästmiseks. Kõnealune süsteem esindab kõike, mida üks haritud ja avangardistlik inimene peaks taunima ja vastustama: see antidemokraatlik, pöördumatult neoliberaalne ja ülimalt ebaratsionaalne riikidevaheline ühendus nimega Euroopa Liit ei ole praktiliselt võimelinegi arenema tõeliselt humanistlikuks kogukonnaks, milles Euroopa riigid saaksid hingata, elada ja areneda.

Stakan K.Butõlkin

Inno ütles ...

Marx rääkis sellest, kuidas töövahendite puudumine inimesi orjastab. Nüüd on kõigil töövahendid olemas, aga ikka on jama.

NLiit näitas, et marksism ei suuda heaoluühiskonda pikalt ülal pidada, selleks on võimetu ka kapitalism. Midagi pole teha, kaasaja ühiskond on üles ehitatud lähtuvalt elanikkonna kiirest kasvust ja kui see kukkuma hakkab, siis on kõik käpuli.

Mina ei pea Kreeka olukorda traagiliseks. Kreeka on laenuvõtja, kes elab oma majas sees ja keeldub välja kolimast, erinevalt Eestist, kes on truualamlikult kulpi löönud ja kolinud paadi alla. Laias laastus pole kreeklastel häda midagi, nad elavad jätkuvalt mitu korda paremini kui eestlased ja kui suudavad kärbetele vastu seista, siis elavad hästi veel pikalt. Ülejäänud Euroopal pole muud teha, kui kreeklaste hea põli kinni maksta, sest vastasel korral kukub püramiidskeem kokku. Eestlased on sattunud aga kärbete tõttu allakäiguspiraali, kust ilma välise abita väljuda pole kahjuks enam võimalik.

Anonüümne ütles ...

Kle Innotshka -enne kui võtta sõna heaoluühiskonna teemal, võiks mõtestada lahti, mis asi see heaoluühiskond õige on kah.
Mina leian, et heaolu on see kui ma saan ISE hakkama sellega mis on mu võimete piires.
Seda sai iga reaalselt soovitud eesmärgi välja teeninud mees lubada ka nõuka ajal.
Seda ei saa endale lubada suvaline tont ka täna.