Ajal, kui ETVl pole raha, et teha lastesaateid, pidada üleval väliskorrespondente ja saata ajakirjanikke olulisematele spordivõistlustele ning isegi eurovisiooni laulukonkursile, on plaanis kulutada miljoneid selleks, hakata tootma Eestis maksumaksja raha eest eraldi venekeelset telekanalit. Kas tõesti paremat rahva raha põletamise viisi ei suudeta välja mõelda?
Meeldetuletuseks, pärast nn pronksiööd ja sellele järgnenud sõda Gruusias, see oli 8 aastat tagasi räägiti samuti vajadusest luua venekeelne telekanal ja sellele isegi mõeldi nimi välja- ETV2.
Mingid saated seal isegi tehti, mida loomulikult keegi ei vaadanud ning vaikselt kadus sellest kanalist vene keel ja see asendus ETV vanade saadete kordustega. ETV2-e kolisid lisaks ümber mõned marginaalsemad kultuurisaated nagu Jüri Üdi Klubi. Aeg-ajalt tuletati meelde vajadust ETV2-e venekeelset sisu toota, kuni selleni välja, et hakata Venemaalt saateid tellima:
aga need jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Ansipki saab aru, et 150-miljonilise turuga Venemaa telekanalitega ei suuda 1-miljonilise turuga Eesti mitte kunagi võistelda. Televisiooni eelis ongi asjaolu, et seda on võimalik kerge vaevaga edastada tuhandete kilomeetrite taha, hea programmi tegemiseks on vaja ainult piisavalt suurt turgu. Venekeelne ETV suudaks Vene programmidega võistelda siis ja ainult siis, kui ETV siseneb Venemaa teleturule. Aga lapski saab aru, et Eesti oma kanaliga Vene turule minek on praeguses olukorras mõeldamatu.
Väga hästi on öelnud venekeelse ETV kohta praegune Eesti riigi propagandaminister Ilmar Raag: see jääks Tallinna TV tasemele:
Mis ei takista muidugi tarkpäid edaspidi veel üht venekeelset kanalit loomast. Selgitagem siis kohe välja: kui mitut venekeelset kanalit õigupoolest on Eestisse vaja?
Parim, mida Eesti antud olukorras teha saab, on saata Venemaale mitte mõni järjekordne ilukõneleja, vaid usin ajakirjanik, kes julgeb küsimusi esitada. Hea Vene-teemalise reporteritöö nimel õpiks vene inimene Eestis ära isegi eesti keele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar