reede, 3. juuli 2015

Tarbimisühiskonna lõpp. Kuhu edasi?

Pärast teist ilmasõda vedas maailma majandust ja sellega nn heaoluühiskonna teket tarbimine, mis üha suurenes. Nõukogude Liit ei suutnud kasvava tarbimisega kohaneda ja hävis, Hiina kommunistlik režiim lasi veidi varem ohjad vabaks ja säilis. Tänaseks on kommunistlikust Hiinast saanud maailma juhtiv majandus.

Ent märgid näitavad, et seoses tehnoloogia arenguga hakkab tarbimine kiiresti vähenema. Inimestele meeldivad rohkem vidinad kui lapsed, seetõttu kaob tarbimisühiskonna mootor- tarbija. Varem loodeti ühiskonna arengus robotite peale, aga jäeti tähelepanuta, et robot ei ole inimese kombel eriti tarbimisaldis. Tarbijate kadumise tagajärgi on eriti hästi näha Jaapanis, mis pärast sõda tormiliselt arenes, ent kus koos sündivuse vähenemisega on majandus viimased paarkümmend aastat paigal tammunud. Jaapanlased on kõik asjad ära proovinud, aga asi edasi ei lähe, tee mis tahad. Eesti on viimase aja eredam näide- sündivuse vähenemine ja inimeste väljaränne on viinud majanduse sügavasse stagnatsiooni, umbes nagu Nõukogude Liidu ajal.

Seoses tarbimise vähenemisega on sattunud löögi alla heaoluühiskond- seda on eriti hästi näha Kreekas, kus tahetakse hakata vägisi vähendama inimeste sissetulekuid- heaolu. Eestlased pole eriti heaolu maitsta saanud, seetõttu läheb Eesti kärpimine valutult, aga kreeklased ja ülejäänud Lääne-Euroopa rahvad on nautinud heaolu aastakümneid. Sündivus hakkas vähenema juba aastakümneid tagasi, aga seda oli võimalik korvata laenudega. Nüüd on laenud läinud juba liiga suureks ja ei usuta, et neid suudetakse tagasi maksta. Laenude all ägab kogu Lääne-Euroopa, alates Kreekast ja lõpetades Soomega. Kreeka saatus võib tabada tervet Euroopat.

Mis edasi? Kuidas hoida alles tarbimisühiskonda ja heaolu, kui tarbija on ära kadunud? Väga raske küsimus. Rein Taageperea on pakkunud välja, et loodus tühja kohta ei salli ja tarbijad tulevad asemele Aafrikast, kus sündivus püsib jätkuvalt kõrge. Euroopa aga näitab Aafrikale hambaid ja sealseid immigrante ei soovi keegi oma pinnal näha. Sest teatakse, et aafriklased ei tule siia mitte tööd tegema, vaid juba valmis hüvesid nautima. Ohh, kes meist ei tahaks hästi elada. Tegelikult ka.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Tänane Kaur Kenderi manifest on suurepärane. Märgiline, et eestlased valisid Õllesummeri ja/või ilkumise Delfi kommentaariumis.