Üks nõukogude liidu hädade peamisi põhjuseid oli asjaolu, et rongijuht teenis mitu korda rohkem kui insener või ülikooli professor. Kus ülikooli lõpetanud noored mehed läksid tööle taksojuhiks või kelneriks. On selge, et selline ühiskond ei saanud kaua püsida ja ei püsinudki.
Eestis on praegu sama jama: bussijuht teenib mitu korda rohkem kui ülikooli professor. See on siis Eesti bussijuht Soomes, aga vahet pole, selline on kahjuks reaalsus. Tekib küsimus, mis motiveerib professorit Eestis bussijuhist mitu korda madalama palga eest tööd tegema. Aga professoritel, nende motivatsioonil seisab riigi tulevik.
Asi poleks ehk nii hull, kui kaubad ja teenused, kasvõi energia oleks Eestis kaks korda odavam kui Soomes, aga sellist eelist ka enam pole.
1 kommentaar:
Ma ei tea, kuidas muudes valdkondades on, aga IT-s motiveerib professoreid Eesti kolkaülikoolis töötama IT-turumaastik väljaspool ülikooli ja seda nii Eesti turumaastiku kui välismaa turumaastiku näitel. Välismaa ülikoolides on õppejõu kohale konkurents räige, mistõttu mitmed välismaalased tulevad hoopis eestisse, eesti palaga eest, tööle. Teiseks, kui meil kirutakse e-tervisesüsteemi ja muude juriidiliselt korrektse korruptsiooni abil ehitatud IT-süsteemide diletantlikkuse üle, siis teadmiseks, et välismaal on olukord isegi erasektori tellimuste näol palju õudsam.
Ei ole lihtne seletada IT-kaugetele inimestele, et meie loodud programmi abil saate tööd teha palju efektiivsemalt, rohkem, kiiremini, odavamalt, vähema arvu vigadega. Saksamaal on IT-süsteemide kasutuse loll-vastuseks, et meie praegune kilplaslik süsteem töötab suurepäraselt ja nii on aegade algusest saadik tehtud. Itaalias lihtsalt oleletakse ja nauditakse head toitu ja kunste, mitte ei hakata mõtlema mingi keerulise tarkvara kasutamise abil efektiivsuse suurendamise peale, sest milleks seda efektiivsust on vaja suurendada, kui elu on niigi hea ja kliente jätkub niigi? Eesti vaesuses ja viletsuseski ei suvatsenud eesti mõistes hästi toimivad ettevõtted tööprotsesside efektiivsusega tegelda vaid põrusid ja koondasid MaSu saabudes. Kel natuke rohkem taipu oli, elas MaSu üle ja pärast seda õppetundi mõeldi juba efektiivsuse suurendamise peale küll.
Lisan, et tüüpiline Soome ja Eesti tarkvara-ettevõte, mis projekte vihub teha ja võimalikult palju võimalikult odavaid tudengeid palkab, ilmselgelt oma "noorusliku kollektiiviga" ei arenda tehnoloogiat vaid piirdutakse avatud tarkvarana kätte-saadavate komponentide kokku-klopsimisega. Isegi mitmes Eesti suures riigiettevõttes, kus on oma tarkvara-arendus-meeskonnad, käib elu nii, et klopsitakse olemasolevatest komponentidest midagi kiiruga kokku, ilma, et isegi loodava toote arhitektuuri peale mõeldaks, ning visatakse toode "üle aia", testimis-meeskonnale, ning kui testimis-meeskond ka ei suuda kohe vigu leida, publitseeritaksegi rakendus ettevõtte-siseselt ära ja pärast imestatakse, miks süsteem kukkus maha ja ettevõtte kliendid on pahased ja ajakirjandus "sõimab". Äri poolt ei huvita tarkvara-kvaliteedi küsimused üldse, sest nad saavad oma äriplaani lisada kindlustus-seltsi stiilis arvutused, mille järgi selliste mega-põrumiste hind lihtsalt lisatakse toote hinnale vastavalt megapõrumiste sagedusele. Seega, äri poolelt töökindlale tarkvarale tellimus PUUDUB, millega on ka seletatav, et kes tahab üldse oma inseneri-oskusi HÄSTI ja VASTUTUSTUNDLIKULT kasutada, peab töötama kas mõnes äride poolt kinni makstud mittetulundusühingus nagu Linux Foundation või Apache Foundation, või töötama ülikoolis või mõnes sellises firmas, kus elatutakse Pentagoni või mõne muu Kaitseministeeriumi ehk KaMin-a rahadest.
Kuna ülikoolide raha tuleb partokraatia armust, siis need, kellele partokraatia ees lömitamine ekstra vastukarva käib, töötavad ülikooli asemel vabakutselisena või vähemalt üritavad ülikooli leivapajukese kõrvale vabakutselisena lisa teenida.
Postita kommentaar