teisipäev, 22. detsember 2015

Kuidas me oleme Eesti maha mänginud*

2007. aastal, kui Reformierakond eesotsas Andrus Ansipiga võimule tuli (loomulikult olid seal teised erakonnad ka pundis, aga Reformierakond oli sellest ajast nö juhtoinas), oli Eesti nii heas seisus (majandus kasvas ligi 10% aastas), et kõlbas kuulutada, kuidas jõutakse 15 aastaga Euroopas 5 rikkama riigi hulka. See on siis sinna, kus praegu on Luksemburg, Liechtenstein, Monaco, Norra ja Šveits. Euroopa rikkamad on ühtlasi maailma rikkamad. Kus SKP elaniku kohta on aastas ligi 100 tuhat eurot. Täna aga on seis selline, kus Eesti on jätkuvalt Euroopa vaesemate hulgas, kus SKP elaniku kohta on ligi 30 tuhat eurot, ehk siis samas kategoorias Kreeka ja Portugaliga, keda peetakse selgeteks luuseriteks. Samas suurusjärgus on elatustase Lätis-Leedus ja Venemaal. Eesti areng seisab paigal ja on oht isegi Lätist-Leedust maha jääda.

Mis siis läks nihu, et Eesti pole end suutnud Venemaast ette rebida ja jääb jätkuvalt Euroopa rikkamatest kaugele maha? Mida on Eestit kõik see aeg juhtinud Reformierakond ja seda erakonda valinud eesti rahvas valesti teinud?

Kõigepealt olgu öeldud, et mul pole midagi Reformierakonna vastu, seal on igati toredad inimesed, laias laastus samad, mis teisteski erakondades. Ühed eestlased kõik. Valisin ise 2007. aastal Ansipi erakonda, sest mul olid samuti ilusad lootused. Ja loomulikult vastutus tagajärgede eest.

Võrdleme lihtsalt vaateid ja üldist poliitikat. Kõigepealt võtame nn Pronksiöö, mis tekitas kõigis eestlastes isamaalisi tundeid ja kasvatas Reformierakonna toetuse ligi 50%ni rahva hulgas, aga mis oli pöördelise tähtsusega suhetes Venemaaga. Ma ise olin nende hulgas, kes kiitis tol ajal valitsusele takka, nüüd aga pean omale tuhka pähe raputama. Tuleb tunnistada, et Pronksiööga suhted Venemaaga lõppesid. Nii ärilised kui poliitilised. Enne seda, julgen väita, olid Eesti rikkused tulnud just Venemaalt. Meenutame, et uue Eesti aja kapitalistid panid oma varale alguse just Venemaal: kõigepealt vedas Tiiu Silves Venemaalt metalli, siis vedasid Aadu Luukas ja Endel Siff kütuseid, Toomas Annus ja Toomas Luman ehitasid Moskvas ja Peterburis, Hillar Teder avas Venemaal kaubanduskeskusi ja Marek Strandberg ning Agu Kivimägi müüsid eestlastelt kokku korjatud rublad - ei kuhugi mujale kui Venemaale. Isegi endine mesinik ja kirjastaja Rein Kilk pani oma ärile aluse kauplemisest Venemaaga, Eesti juhtivad põllumajandusettevõtjad alustasid saaduste müügist Venemaale. Venemaa oli oluline, sest seal teenitud raha oli võimalik edasi investeerida Eestisse, luua siia uusi ettevõtteid ja töökohti. Oli võimalik kasutada oma teadmisi ja kontakte selleks, et Venemaal hästi teenida ning saadud rahaga Eestit üles ehitada. See oli hea aeg. Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja Estonian Air- suured riigiettevõtted, mis täna kiratsevad, kõik nad said oma raha ja elatusid ärist Venemaaga. Eestist räägiti juba kui Euroopa Singapurist või Hong Kongist, sillast ida ja lääne vahel. Eestisse plaaniti suuri logistikakeskusi, suured ettevõtted nagu Estonian Cell ning Galvex Estonia loodi eesmärgiga kasutada Eestit kui silda ida ja lääne vahel.

Aga pärast pronksiööd kukkus kõik kolinal kokku. Ühel päeval ei liikunud enam rongid, laevad ega kaubad. Eestist kui sillast ida ja lääne vahel polnud mingit juttu. Vahepeal mõlgutati mõtteid kauplemisest Hiinaga, aga no mis logistikast või kauplemisest me räägime Hiinaga, kui Venemaalt rongid läbi ei lähe?! Oli ainult aja küsimus, mil seni kiirelt arenenud majandus pidurdub ning jääbki vinduma. Sest Eesti on ajalooliselt olnud sild ida ja lääne vahel ning arenenud juba Hansaliidu ajast kui sild ida ja lääne vahel. Eesti on Eesti tänu sellele sillale. Neil aegadel, näiteks nõukogude ajal, kui see sild on katkenud, on ka areng seiskunud. Saatuse irooniana on tänane seisak isegi suurem kui nõukogude ajal, sest tol ajal oli Tallinn üleliidulise tähtsusega kauba- ja kalasadam. Täna pole Eestile alles jäänud rohkem kui oma turg- miljon, Sven Kivisildniku hinnangul puruvaest inimest (keda vihastab kõige rohkem see, et isegi Aafrika sisserändajad elavad neist paremini) ning lootus, et ehk kunagi läheb elu paremaks. Kahjuks ei aita Eestit enam isegi IT areng, sest nii väiksel turul pole IT-ga midagi pihta hakata, sestap lähevad kõik IT-taibud Eestist ruttu minema ja teevad oma suuri tegusid mujal. Kiratsevas Eestis pole võimalik müüa edukat e-riiki.

Kokkuvõttes tähendab majanduslik seisak seda, et inimestel pole Eestis õiget tööd ega raha, pole perspektiivi. Inimesed tahavad minna mujale, nad ei loo peresid ega sünnita lapsi. Seisak tähendab igal aastal kümneid tuhandeid sündimata lapsi ning seda, et Eesti rahvaarv on üle mitmesaja aasta läinud langusse. Ja see, kallid sõbrad on juba päris ohtlik lugu.

Kas aga on see just Reformierakond, kes on Eesti nõnda maha mänginud? Kuivõrd endine pikaajaline valitsusjuht Andrus Ansip oli Reformierakonna esimees, siis julgen öelda, et jah. Reformi valijad võivad end süüdistada selle erakonna eelistamises, aga rahval pole reeglina seda infot, mis juhtidel. Juhid peavad olema targemad, sest nad on juhid, neil on kasutada oluliselt suuremad ressursid kui tavalisel valijal. Pean kahetsusega tunnistama, et nii suurt allakäiku ja laastamistööd kui Reformierakonna valitsemisajal pole Eestis rahuajal varem olnudki. Kas mõni teine erakond oleks parem olnud? Või teised inimesed? Raske öelda, aga ma arvan, et kui peaminister oleks olnud näiteks Tiit Vähi ja president Arnold Rüütel, siis poleks pronksiööd sellisel kujul toimunud ja Eesti oleks saanud veel aastaid kiiresti areneda. Võimalik, et suhted Venemaaga oleks siiani rahuldavad, Soome tasemel.

Paha lugu on see, et pronksiööd oleks saanud ära hoida, kui seda oleks vaid tahetud. Aga Eesti valitsus eesotsas Andrus Ansipiga valis teise tee- selleks, et nautida ajutist suurt populaarsust. Nii nagu ei soovinud valitsus piirata inflatsiooni selleks, et kiiresti kasutusele võtta Euroopa ühisraha euro, mistõttu sattus Eesti kroon üleilmse finantskriisi ajal teenimatult surve alla. Olgu lisatud, et ELiga liitudes võttis Eesti kohustuse euro kasutusele võtta ja seda oli kasulik teha võimalikult ruttu. Eesti varasem euro kasutuselevõtt oleks andnud Eestile kriisi ajal suure eelise võrreldes Läti ja Leeduga, nüüd jäi see ära.  Eesti varade väärtus haihtus kriisi ajal samamoodi nagu lätlaste ja leedukate oma, pärast kriisi on lätlased ja leedukad olnud edukamad oma suurema siseturu tõttu.

Pronksiööd ja selle tagajärgi võib võrrelda sõjaga. Reformierakonna juhitud valitsus kiskus Eesti tarbetult pikaajalisse ja kurnavasse sõtta, mille lõppu ei paista kusagilt. Tänapäeva sõjad, nagu elu näitab, ei tähenda enam kusagil kõledal väljal kohmakate tulirelvadega vaenlase elavjõu hävitamist. Nüüd käib asi palju peenemal moel, kasutatakse termineid nagu hübriidsõda. Vaenlase kurnamine, nii nagu Venemaa pärast pronksiööd Eestiga teeb kuulub sellesama hübriidsõja hulka. Kurnatud riiki ja rahvast on omakorda kergem alistada. Võimalik, et Eesti alistub lõpuks ise, häbistatuna ja olles eelnevalt täiesti ära trööbatud.

*) Panin esialgu loo pealkirjaks "Kuidas Reformierakond on Eesti maha mänginud", aga kuivõrd oleme ise, eesti rahvas selle erakonna valijad, siis muutsin pealkirja vastavaks

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ei maksa meie vaesuses vaid vene turu ja toetuse äralangemist süüdistada.
Artikkel pidanuks jõudma ka raha maksustamata väljalüpsini läbi pankade, mis EE andmetel toob riigile kahju 3 miljonit päevas.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=18407

Inno ütles ...

Raha väljavool läbi pankade pole mitte põhjus, vaid tagajärg. Kui majandus seisab ja perspektiiv puudub, siis läheb raha välja niikuinii. Pangad on ainult üks võimalus. Kui kõik hästi läks, tuli raha samamoodi Eestisse, läbi pankade.

Anonüümne ütles ...

Nii ta on. Eestlast aitab väljaränne ja orjageenide lahustamine teiste rahvuste läbi. Ideaalis teiste rahvuste parimate geenikombinatsioonide läbi. Praegune pilt meie maalapikesel kaua ei kesta.

Anonüümne ütles ...


Katkend raamatust „Tõde Eestist" ehk kuidas 2900 Euro eest müüa maha kogu pangandus ja rahvuslikud aated.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=18407

Anonüümne ütles ...

Rõemsaid jõule teile, Inno ja Irja..
Jutt illos ja õige, ainult jätad mainimata, miks seda sõda peetakse, kui Eestist pagevad isegi IT-spetsialistid ja kiratsev siseturg/nõudlus hoiab kohalikud ettevõtjad näljasurma piiril, siis miks pushitakse iga hinna eest Rail Baltica miljardiprojekti sellesse kiratseva majanduse ja kahaneva rahvaarvuga piirkonda..? ainus põhjus on ja saab olla fosforiit ning virelevaid ja üksteisega vaenujalal olevaid pärismaalasi on kergem mõjutada/ära osta..

Inno ütles ...

No ei tea, fosforiidi hind on küllalt madalale langenud ja seda jagub maailmas veel küllaga. Raudtee ehitamise põhjus võib olla lihtsalt ideedepuudus. Jaapanis ehitati ka üksvahe maanteid, mis kuhugi ei viinud ainult selleks, et kiratsevat majandust turgutada. Aga asi pole Jaapanis paremaks läinud, seal kestab kriis juba 25 aastat, asi on nii hull, et keegi ei taha enam riikigi juhtida. See on see ühiskonna vananemine, inimkond pole sellega veel kohanenud.

Anonüümne ütles ...

Pidasin Pronksööd lääne lavastuseks ,a´la Ilvese lojaalsuse tunnustamise märgiks lääne ees nagu seda hiljem verisemalt tegi tema koolikaaslane Columbia ülikoolist Saakhasvilli Gruusias ,rünnates Osseetiat.Mida aeg edasi siis tundub ,et mäng käis meile kaugelt ülepea!Miks?Ukraina ühinemisel EL-ga mille tingimuste vastu oli Janukovits(tingimused olid ebanormaalsed ,puudutades kogu raudteevõrgu väljavahetamist ja elektrienergiatootmiste ümberehitamist või sulgemist ,rääkimata viljakasvatuse hävitamisest jne.)mis hiljem tõi tänavatele rahva ning toimus relvastatud riigipööre siis Putin ütles otse välja ,et liitumisel EL-ga keerab Venemaa kaubanduse Ukrainaga kinni.Põhjus oli väga lihtne ,sest Ukraina ujutatakse lääne impordiga üle ja Ukraina enda kaupa ei ole müüa kusagile mujale kui Venemaale aga nemad seda ka ei taha.Seda Venemaa on tänaseks ka teinud.Kohati tundub ,et Ukraina piiri sulgemiseks oleks nagu Ukriana tänane valitsus lausa Venemaa käpa all kes ise teevad karuteeneid piiri sulgemiseks.Tulles nüüd tagasi Eestisse siis Pronksöö oli parim lahendus Venemaal sulgeda Eestiga igasugune kaubavahetus ja võtta transiitriigil käest põlistulu.Ansip küll väitis ,et transiit Venemaaga eirilist tulu ei olegi andnud kuid ometegi alustas rahandusminister Padari, just peale Pronksööd ,eelarve jõulise kärpimisega mis toimub tänini.

Inno ütles ...

Ma arvan, et pronksiöö oli stiihiline mäss, mille tagajärjel läks valitsus paanikasse ja tegi vigu. Üks vigadest oli Savisaare süüdistamine, kuigi mees ei kontrollinud ju midagi, isegi Mupot polnud siis veel. Puhas valitsuse pläkk, milles süüdistati hiljem mässus osalenud "ninamehi", kelle "ninamehesus" seisnes, nagu hiljem selgus, soovis hoopis rahvast maha rahustada. Siiamaani pole nende meeste ees vabandatud. Kokkuvõttes oli süüdi loomulikult peaminister Andrus Ansip, kes juhtis riiki, tervet karja ametnikke ja oleks pidanud suutma säärase asja ära hoida. Vene kogukonnaga oleks tulnud rohkem suhelda, seda on venelased ise rääkinud. Neile tulid kõik asjad üllatusena, umbes nagu praegu puuetega inimestele abivahendite tohutu hinnatõus. Mõni ametnik kusagil tegi suure vea, sellest sündis suurem jama ja tegelikud süüdlased jäid lõpuks välja selgitamata. Hiinas oleks sellise asja eest mõned ametnikud üles poodud, aga meil ei vastuta ametnik mitte millegi eest. Sellepärast ongi palju jama.