Väljavõte minutaaniblogi.blogspot.com veebist.
Parvlaeva Estonia katastroofist 1994. aasta on möödunud enam kui 20 aastat ja välja on hakanud ujuma põnevaid teooriaid. Ühtlasi on tulnud juurde uut infot.
Juba Estonia huku uurimiskomisjoni endine juht, toonane teede- ja sideminister Andi Meister on kinnitanud, et laeval reisijana kaasas olnud teine kapten Avo Piht võis pääseda. Ühtlasi on Meister rääkinud kaheksa päästetud inimese salapärasest kadumisest.
Nagu öeldakse, kus suitsu, seal tuld. Nüüd on veebis üleval päris põhjalik ülevaade toimunust ning võimalikud versioonid, mis võis juhtuda. Üks nüanss on jäänud siiani laiema tähelepanuta- nimelt kadusid salapäraselt kõik need, kes olid paadis olnud koos Avo Pihtiga. Mis veelgi põnevam, nagu on nüüdseks selgunud, oli Stockholmist Estonia hukule järgnenud päevadel maandunud ja sealt lahkunud kaks USA lennukit, 8-9 inimesega pardal. Kes need inimesed olid, pole suudetud tuvastada.
Ühtlasi on nüüd välja tulnud, et Estonia pardal veeti sõjatehnikat ja seda korduvalt- seda asjaolu esialgu eitati. Sõjatehnikat oli veetud ka tol saatuslikul päeval. Tegemist oli siis nõukogude armeele kuulunud tehnikaga, mida siit lahkunud nõukogude sõjaväelased lahkelt müüsid. Selline tehnika müümine oli tol ajal üldteada fakt.
Eestist veeti nõukogude tehnikat omakorda läände. Olgu lisatud, et vene sõjaväelased olid siis, vahetult pärast nõukogude liidu lagunemist paljad kui püksinööbid ja müüsid kõike ning imeodavalt. Pole võimatu, et müüki läks mõni tuumalõhkepea või lausa tuumarelva üks komponente plutoonium. Tegemist on üsna haruldase ja kalli kraamiga, mida päris igaüks oma garaažinurgas kokku ei pane, sellega ei saa hakkama isegi suured riigid. Tuumarelv ja selle levik on maailmas väga piiratud.
Juba varem on spekuleeritud, et Estonia pardal võidi vedada plutooniumi. Pole teada, kellele ja miks, aga teada on see, et USA oli tol ajal väga närvis tuumarelva võimaliku kontrollimata leviku pärast endise nõukogude liidu territooriumilt. Näiteks Ukrainal oli tuumarelv ja USA keelitas Ukrainat sellest loobuma, lubades vastu Ukrainat kaitsta (nüüdseks on teada, palju sellised lubadused vett peavad). Seejuures on huvitav, et vastav kokkulepe sõlmiti Ukrainaga 1994. aasta lõpus, vahetult pärast Estonia katastroofi. Ühtlasi pandi nii Eestisse kui mujale endistesse liiduvabariikidesse piirile ja sadamasse USA tellimusel üles radiatsiooniandurid. Estonia huku ajal selliseid andureid veel polnud. Estonia hukk võiski olla esimene suurem katse endisest nõukogude liidust tuumarelva või selle komponenti välja vedada ning USA püüdis seda peatada, aga ebaõnnestunult. Võimalik, et laeva ei tahetud lastiga Rootsi lasta, kuna seal oleks see tõmmanud liigset tähelepanu. Lastist üritati vabaneda merel, aga tormi tõttu võis plaan veidi untsu minna. Võimalik on ka see, et lasti ei saadud tormisel merel laevast kätte ja alus otsustati uputada koos lastiga. See seletab asjaolu, et laev taheti katta betoonsarkofaagiga, nii nagu Tšernobõli tuumajaam. Igal juhul tundub see kõige tõenäolisem teooria. Sest selline laev lihtsalt niisama põhja ei vaju, teadaolevalt pole Läänemerel selles piirkonnas ka mingeid karisid ega jäämägesid, mis oleks võinud laeva keret oluliselt kahjustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar