reede, 22. jaanuar 2016

Hüvasti, Eesti Mobiiltelefon!

Mobira Cityman 2000 ehk nn tellis, väljavõte flickr.com veebist.

See oli aasta 1995 kevad, see on enam-vähem 20 aastat tagasi, kui ma sain omale esimese mobiiltelefoni. Eesti Mobiiltelefon oli just avanud GSM võrgu Tallinnas ja Tartus ning kuivõrd GSM-telefonide hinnad olid soodsamad kui NMT omad ja kõne kvaliteet parem, võis seda omale lubada minusugune Tartu Ülikooli tudeng. Kasutatud telefone tol ajal müügil polnud või kui olid, olid nad hirmkallid, midagi 10 tuhande krooni ringis. See oli tollal terve aasta keskmine palk. Minu esimene mobiiltelefon Mobira Cityman 2000 (tuntud ka nime all Nokia 1011) ehk nn tellis maksis paar tuhat krooni ja ostsin selle kasutatuna ühe Soome sõbra käest. Telefoni kõne hinnad olid tol ajal üüratud, kõneminut maksis mingi 5 krooni, lisaks oli kuu püsitasu ka veel 100 krooni ringis. Aga telefoni oli vaja, näiteks selleks, et lapseootel naine saaks vajadusel abi kutsuda. Sain omale ühe esimestest telefoni numbritest: 5019952. 50 oli EMT suunakood tollal ja 19952 tähendab, et Eesti Mobiiltelefon oli selleks ajaks välja andnud ainult vähem kui 20 tuhat numbrit üle Eesti. Olin loomulikult uhke.

Mobiilside areng oli kindlasti üks Eesti IT-buumi käivitajaid. Tänu sellele said tuule tiibadesse Linnar Viigi Mobi Solutions ja paljud teised firmad. Mobiilside areng tiivustas kõiki noori poisse. Ma mäletan telefoni Nokia 9000, mis tuli välja 1996 ja oli maailma esimene nn nutitelefon, sellega oli võimalik internetis surfata ja meile saata. Ma ei tea, miks Nokia omad tol ajal ei tegelenud tarkvara arendamisega, sest Nokia telefoni ühendamine arvutiga oli vaevaline ja jäi vaevaliseks lõpuni. Apple tuli algusest peale turule telefoniga, mis ühendus arvutiga probleemideta ja lõpuks sõi Apple Nokia turult välja.

Minu jaoks olid Eesti Mobiiltelefon (EMT) ja Nokia omavahel alati väga tihedalt seotud. Esiteks seepärast, et EMT esindused olid esialgu ainsad kohad, kus sai omale Nokia telefoni osta.  Ja kujutage ette, muid teenusepakkujaid ju Eestis polnud. Ma mäletan EMT esimest turundusjuhti Jüri Teemantit, kuidas ta raadio saadetes uusi telefone ja sideteenuseid tutvustas. Raadio oli tollal noorte jaoks veel oluline suhtluskanal, sest televisioon töötas ainult õhtuti ja internetti ju polnud õieti veel.  Pärast Citymani tulid mul Nokia 2110, Nokia 6110 ja Nokia 6610. Teine Eesti turu lemmik Ericsson mulle eriti ei istunud, mulle ei meeldinud selle kandiline kuju ega klapp.

Nii nagu Nokiale, jäin ma Eesti Mobiiltelefonile lõpuni truuks. Kuni viimase ajani, mil ma tahtsin numbri tööandja nimelt enda nimele vormistada, aga see osutus parasjagu keerukaks ja e-teeninduse teises otsas näis olevat umbkeelne teenindaja, kes ei saanud päris aru, mida ma soovin. Vanasti oleks saanud otse Valdo Kalmule oma muret kurta, aga teda ka enam pole seal. Nõnda mõtlesin, et las see number olla. 20 aastat teist juba kasutatud ka, peale on tulnud uued, nö numbrivabad teenused Skype, Whatsapp ja Facebook. Praegu kasutan üldse üht Portugali kõnekaardi numbrit. Ja üleüldse pole see enam see Eesti Mobiiltelefon, EMT, vaid mingi Telia. Mis mul sellest. Nii et, hüvasti, Eesti Mobiiltelefon! Puistan mälestuseks oma numbri nagu sümboolse tuha bittide rägastikku.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Kahetsusväärne, kui eestipärased nimed (isegi rahvusvaheliselt ingliskeelsed nagu Estonian Air) asendatakse Lääne tähekonstruktsioonidega. Trend?