Eestis on saanud populaarseks enne aastavahetust kõikvõimalike pisarajakiskuja-saadete tegemine, kus siis näidatakse stseene nö elust enesest ja kõige selle taustal kogutakse raha ning kokkuvõttes nimetatakse seda kõike heategevuseks.
Ok, mul pole midagi heategevuse vastu, aga kas on õige ja eetiline ühiskonna kitsaskohti sedasi riiklikul tasemel heategevusega siluda? Näiteks praegu on sattunud äärmiselt kehva olukorda väikevallad, seda valitsuse järjekindla maaelu suretava poliitika tulemusel. Õigem oleks küll öelda, et valitsus püüab tampida Savisaart ja Tallinna linna ja kannatada saavad hoopis süütud väikevallad, aga see ei muuda asja. Nii või teisiti on väikevallad sattunud kõige raskemasse olukorda ja NB! selle asemel, et nende olukorda leevendada, näiteks taastada masu-eelne maksubaas, räägitakse nüüd hoopis väikevaldade likvideerimisest. Mis on omakoda ehteestlaslik- paarkümmend aastat tagasi, kui AIDS Kirde-Eestis massiliselt levima hakkas, ütles toonane sotsiaalminister Toomas Vilosius, et sellega pole vaja tegeleda, sest AIDS-ihaiged surevad nagunii maha. Just nii ta ütleski, muide!!! Ning midagi ei tehtud. See, mis pärast tuli, on kõigile teada- Eesti figureerib siiani maailmas esirinnas AIDS-i haigestumise poolest ja selles vallas oleme Euroopas mitte esimese viie hulgas, vaid suisa esimesed. Tänan Sind, Toomas!! Ja kas sotsiaalhoolekande vallas on midagi Eestis viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt muutunud, eriti äsjaste uudiste valguses, kus erivajadusega lastelt võeti jõulude ajal minister Margus Tsahkna käskkirjaga abivahendite raha ära. Kas nüüd oodatakse, et ka erivajadusega lapsed surevad maha? Igal juhul tänan ka Sind, Margus sellise toreda jõulukingi eest!
Selliseid näiteid, kus ühe ministri või mõne ametniku saamatuse, lohakuse või lihtsalt süüdimatu loomu tõttu on Eestis jamasid tekkinud, võib tuua sadu. Võtame või näiteks vähiravi, kus Eesti muidu nii solidaarne tervishoiusüsteem on millegipärast jõuetu. Stiilis, et kõik maksame ühtemoodi palju, aga kui jama tuleb, siis osad jäetakse surema, aga teised mitte. Või näiteks hambaravi, mida Haigekassa juba aastaid ei hüvita ja mille tõttu on pooled maainimesed hambutud, mille tõttu on neil hammastes põletikud ja põletikud on teatavasti üks vähi peamisi tekkepõhjusi. Ei pea olema teaduste doktor selleks, et aru saada, miks vähijuhtumite arv Eestis viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud!!! Või, stopp, kas sellest üldse tohib rääkida, võibolla on see vihakõne?! Või mingi järjekordse salapärase saladuse paljastamine? Kokkumäng kurja idanaabri ja sealsete trollidega või sootuks lapsporno?
Aga olgu. Tuleme nüüd tagasi Jõulutunneli juurde. Nagu Te, kallid lugejad juba aimata võite, silub Jõulutunnel, see on siis maksumaksja raha eest riigitelevisoonis tehtav jõulude-aegne mammut-propagandasaade (riigitelevisiooni eesmärk ongi propaganda, kes pole veel kursis) kõigi neid saamatuse, lohakuse või lihtsalt süüdimatuse tõttu tekkinud jamasid. Olgu see siis vähiravi, puuetega inimeste olukord või midagi muud. Ning, NB! selle asemel, et see raha sisse kasseerida saamatutelt poliitikutelt või ametnikelt, korjatakse summad täiendavalt kokku maksumaksjatelt, seda kõike heategevuslikus soustikastmes. Tegelikkuses, nagu taiplikum lugeja aru saab, pole sel heategevusega mingit pistmist, see on lihtlabane ametnike saamatuse varjamine. Umbes nii, et inimesed on ise süüdi, et lollid otsused on tehtud. Pesueht sadistlik käitumine, kus ohver pannakse süüd tundma. Aga kuivõrd needsamad saamatud ametnikud kontrollivad riigitelevisiooni, siis on neil lihtsam vastutusest nõnda pääseda. Ja siis lõpuks küsimus läbi iroonia-prisma: kuivõrd Eestis on sattunud väga raskesse seisu väikevallad, kas korjame sel aastal Jõulutunneliga raha nende toetuseks?!
Tegelikkuses, ja sellest on oi-oi kui palju räägitud, on Eesti suurim probleem hoolimatus. See on siis, et inimesed ei hooli üksteisest. Hoolimatus saab alguse rohujuure tasandilt: sellest, et vanem generatsioon ei näe oma lapsi ning lastelt on võetud võimalus näha oma vanavanemaid. Jõulutunnelis raha kerjamise asemel võiks riik öelda, et võtke see raha, mis te plaanisite Jõulutunnelile saata, ostke bussi-, rongipilet või paagitäis bensiini ja külastage oma vanemaid sugulasi, keda te pole juba aastaid või aastakümneid silmast silma näinud. Olgem hoolivamad ja nõnda saame lõpuks sellise Eesti, millest oleme kõik unistanud. Aamen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar