laupäev, 30. jaanuar 2016

Kes kaitseb lapse õigust suhelda oma vanematega?

Eestis on üha enam levinud abielupaaride lahutused ja pahatihti lõppevad lahutused kohtu otsustega, kus ühele vanematest on määratud lapse hooldusõigus ning teiselt vanemalt mõistetud välja elatis. Praktikas tähendab selline lahendus olukorda, kus üks vanematest, enamasti ema, kelle juures lapsed elavad, ei lase isal lastega kohtuda või muudab kohtumised nõnda dramaatiliseks ja keeruliseks, et seda on praktikas võimatu teostada. Isad, kes oma lapsi ei näe, pole motiveeritud tasuma elatist, mis on kokkuvõttes muutnud elatise võlgnevused tavapäraseks ja massiliseks.

Rahul pole tegelikult mitte ükski osapool: ei lapsed, kes ei näe oma isa, ei ema, kes ei saa lapse ülalpidamiseks elatist ega isa, kes ei näe oma lapsi. Kahju saab ka riik, kuna maksmata elatise pealt ei laeku riigikassasse tulumaksu. Keegi ei kaitse siin ka lapse õigust näha mõlemaid vanemaid.

Poolikud pered ning ilma ema või isata kasvanud lapsed pole laiemas plaanis ühiskonna huvides, kuna elu näitab, et ilma ema või isata kasvanud lapsed ei suuda ise püsivat kooselu hoida. Laste huvide kaitseks on Põhja-Euroopas hakatud lapsi ära võtma neilt vanematelt, see on siis enamasti emadelt, kes ei suuda korraldada laste kohtumisi isaga. Lapsel on seaduslik õigus mõlemale vanemale, mistõttu antakse lapsed asenduperesse, kus on olemas nii ema kui isa. Selline kord on omakorda marru ajanud emad.

Eestis kohaldatakse laste äravõtmist vanemalt ainult erandjuhtudel, näiteks olukorras, kus vanem on vägivaldne. Laps või lapsed antakse sellisel juhul asendusperesse, kus riik katab lapse ülalpidamiskulud ligi 800 euroga kuus. See on kahekordne summa võrreldes tavaperede lastega, kus minimaalne elatise määr on ligi 200 eurot arvestusega, et lapse peale kulub ligi 400 eurot kuus.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Laps jääb lahkumineku korral enamasti põhilise hooldajaga elama. See, et selleks on enamati ema ei ole küll naiste süü. Eestis pole isegi mingit massilist koduperenaiste klassi, kelle ülalpidamiseks mees päevad läbi tööl rügab. Nii et ei saa eriti argumenteerida, et millal see mees siis veedab lapsega aega kui kogu aeg tööl. Eestis käivad mõlemad sugupooled pea alati tööl, nii et see et laps isadele vaid peale lahkuminekut meelde tuleb on nende enda tegu.

Inno ütles ...

Küsimus pole selles, kas isa käib tööl või mitte, vaid selles, kas lapsel on õigus näha mõlemaid vanemaid või ainult ühte neist.