Miks Eesti laevakaitsjad kinni kukkusid. Tegelikult ka.

Laevakaitsjaid puudutava India ülemkohtu otsuse esimene lehekülg, väljavõte India ülemkohtu veebist.

Juba enam kui kaks aastat Indias kinni hoitud 14 Eesti kodanikust laevakaitsjast on ilmunud ridamisi artikleid, nii Eesti kui rahvusvahelises meedias. Üks värske kirjutis ilmus täna Päevalehes pealkirjaga „Miks India kohus Eesti piraadikütid tegelikult aastateks vangi mõistis?”, mis peaks justkui vastuse andma kõigile küsimustele, aga mis, vähemalt artikli juures ilmunud kommentaaride põhjal otsustades ometi kopeerib levinud müüte ja mille lugemisel tekib endiselt küsimusi, mis seni vastuseta.

Eesti laevakaitsjate saatust puudutav India ülemkohtu otsus möödunud aasta juulist on ilusti veebis üleval (selle otsusega pani kohus vastutuse ebaseaduslike relvade eest kõigile laeval olnud inimestele). Ülemkohtu otsust ei pea kuigi põhjalikult uurima, et välja lugeda, et süüdistuse esitas India Lõuna-Tamili (Tamil Nadu) osariigi politsei Q-haru (see on välismaalastega tegelev eriüksus) ja et selle järgi sisenes USA firmale AdvanFort kuuluv julgestuslaev MV Seaman Guard Ohio 12. oktoobril 2013. aastal 10 meeskonnaliikme ja ja 25 reisijaga pardal India rannikuvetesse, kus laevale tangiti kalalaevalt ebaseaduslikult kütust (mida hiljem leiti laeval kümnes 200-liitrises vaadis kokku 2000 liitrit), mis seetõttu äratas India rannikuvalve tähelepanu ja kontrollimiseks kinni peeti. Kontrollimisel selgus, et laeval oli Indias keelatud relvi ja samuti puudusid laeval olijatel vajalikud load Indias relvade kandmiseks. Otsusest selgub ka, et India võimud on kuulutanud kohtusse ilmumata jätmise tõttu tagaotsitavaks AdvanForti tegevjuhi, palestiinlase Mohamed Frajallahi (kasutusel ka nimekuiju Ahmed Farajallah), kelle ülesandel laev India vetesse sattus.

Siin see episood otsusest:

Ühtlasi selgub otsusest, et seesama Frajallah on kuulutatud küll tagaotsitavaks, aga teda pole leitud. Ning olukorras, kus Frajallah pole ilmunud kohtusse tunnistusi andma oma võimaliku süü või süütuse kohta, langeb kahtlus kõigile laeval olnutele.

Eestis viidatakse põhiliselt sellele, et laevakaitsjate teemal pole ajakirjanduses piisavalt selgitusi antud. Võibolla Eestis on see nii, aga välispress kubiseb kõikvõimalikest selleteemalistest artiklitest. Näiteks kirjutas juba nädal pärast sündmust, 21. oktoobril India suur päevaleht The Times Of India põhjalikult sellest, kuidas Tuticorini linna lähedal olid kohalikud mehed müünud ebaseaduslikult kütust USA päritolu laevale. Selle eest peeti viis kohalikku meest kinni salakaubaveos. Uurimine tegi kindlaks, et Seaman Guard Ohio kapten Valentin Dudnik (60-aastane Ukraina kodanik) oli ühenduses AdvanForti esindajaga Dubais ning salakütuse eest maksti mitu päeva enne selle müümist. Võimude tähelepanu äratas eelkõige see, et selline laev, mille paaki mahub 9000 liitrit kütust ja kus oli veel järel 1000 liitrit, omandas salakaubana 2000 liitrit. Indias tegeles kütuse vahendamisega ettevõtja Maria Anton Vijay, kes on samuti koos laeva meeskonnaga süüdi mõistetud. 

AdvanFort on varemgi seadusega pahuksis olnud. 2011. aastal mõisteti frma USA kohtus süüdi relvade salakaubaveos. 

Laevakaitsjate teemat on põhjalikult käsitlenud Briti telekanal BBC, mis muu hulgas märgib, et laevakaitsjad teenisid AdvanFortis ligi 3000 naela (ca 4000 eurot) ühes kuus. AdvanForti kodulehel veebis on kirjutatud, et firmas töötavad NATO endised spetsialistid ning firma teeb tihedat koostööd riikide valitsustega. Firma kontorid on USAs, Inglismaal ja Eestis.