neljapäev, 21. jaanuar 2016

Mina näiteks tahaksin olla kass

Mul on olnud elu jooksul viis kassi - Nurr, Mihhail ehk Miša, Aleksander ehk Sass, Kiis-Miis ja Villi. Ja iga kord olen ma neid vaadanud kadedusega. Seda, millise elegantsusega nad inimesi ümber sõrme keeravad. Kuidas oskavad elu nautida. Kui pehme on nende karv. Kuidas nad oskavad kukkuda! Ja mida aeg edasi, seda rohkem on minus süvenenud veendumus, et tegelikult ma tahaksin olla hoopis kass. Õigemini kõuts, sest kõutsielu on lahedam - ei pea muretsema soovimatute poegade pärast. Õieti olen soovinud olla kõuts juba väikesest tüdrukust peale. Mäletan, kuidas mulle meeldis lapsepõlves ukse taga kõrvulukustava häälega kräunuda, päikeselaigus peesitada, hiiri taga ajada, mööbli peal küüsi teritada ja tuunikala süüa. Olen kindel, et olen kass inimese nahas.

Seetõttu nõuan, NÕUAN, et riik või õigemini maksumaksja maksaks kinni minu liigivahetusoperatsiooni. Naisest kõutsiks.

Seega ei ole ma muidugimõista nõus Martin Helme seisukohaga, et maksumaksja ei peaks soovahetusoppe kinni maksma. Peab! Ja mitte ainult soo- , vaid ka liigivahetusopid! Kui Helmet järgmine kord näen, siis küünistan tal silmad peast! Kurrnäuhh!

Kommentaare ei ole: