teisipäev, 23. veebruar 2016

Eestimaalasi on olnud pea 2 miljonit?

Väljavõte jtsor.org veebist.

Eestis on hakatud otsima võimalusi, kuidas saada kokku 2 miljonit eestimaalast. Palju peavad sellist eesmärki utoopiaks, aga pole ta niiväga utoopia midagi. Tasub meenutada, et vahetult pärast esimest ilmasõda ja Eesti iseseisvumist 1920. aastal, kui võeti vastu Eesti põhiseadus, oli Eestis 1,75 miljonit elanikku. Kusjuures neist 90% olid eestlased ehk ligi 1,6 miljonit. Seda on pea kaks korda enam kui täna.

Pole siis ime, et Eesti elu-olu juhtinud poliitikutel nüüd kõvasti peamurdmist ja arupidamist, mis on läinud nihu, et palju kirutud tsaariajal oli eestlasi kõvasti rohkem kui pärast mitut raksu iseseisvust. Võrdluseks, soomlaste rahvaarv on võrreldes sajandi taguse ajaga mitmekordistunud ehk eestlasi võiks olla täna 900 tuhande asemel ligi 3 miljonit.

Täiendus:
Teise allika, Immigration And Assimiliation järgi oli Eesti rahvaarv 1929. aastal 1,1 miljonit, mis vastab ka Eesti Entsüklopeedia andmetele. Sisuliselt on Eesti rahvaarv jäänud samaks, eestlaste arv isegi vähenenud. Samas oli valdavalt soomlastest koosneva Soome rahvaarv siis 3,5 miljonit ja on tänaseks kerkinud 5,5 miljoni peale.


10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ah et mis on läinud nihu? Ilmselt oli tsaarirežiim mõnedest võimalikest puudustest hoolimata piisavalt stabiilne, et inimestel oli seal turvalisem elada kui märgatavalt heitlikumas vabariigis. Huvitaval kombel oli eestlaste iive ka ENSV ajal positiivne.

Kui nüüd lähtuda sellest, et vabariik mõjus eestlaste rahvaarvule märgatavalt halvasti - ja see on taastatud vabariigi ajal kordunud - siis loogiliselt saab jõuda üheleainsale järeldusele. Võib ju olla, et me eestlased olemegi riiklusvõimetu rahvus.

Inno ütles ...

Euroopa Liidus pidi lubaduste järgi olema elu parem, aga tuleb välja, et ka see ei aita.

Indrek Särg ütles ...

See arv on mingi näpukas või lihtsalt vale. Säärast elanikehulka pole Eestis kunagi olnud - või siis peaks olema kuskil Eestis 4 Tartu linnatäit või terve Tallinna jagu tühje majasid.
Kõige tõenäolisemalt on Eesti ja Läti elanikearvud lihtsalt sassi aetud, kaugemaa autoritele üks ta pohhui puha.

Inno ütles ...

Inimesed elasid siis põhiliselt maal ja terve maa on küll täis tühje majasid. Väga palju rahvast läks kaduma teise ilmasõja ajal ja enne seda, kuna riigi juhid reetsid kodumaa, nagu on juhtumas praegugi.

Inno ütles ...

1,75 miljonit võis olla Eesti- ja Liivimaa rahvaarv kokku, aga osa Liivimaast läks Lätile, koos osa eestlastega.

Anonüümne ütles ...

Kui nüüd lähtuda sellest, et vabariik mõjus eestlaste rahvaarvule märgatavalt halvasti - ja see on taastatud vabariigi ajal kordunud - siis loogiliselt saab jõuda üheleainsale järeldusele. Võib ju olla, et me eestlased olemegi riiklusvõimetu rahvus.

--------------
No see on nüüd natuke imelik järeldus.

Minu vanaema sündis 1910 Tallinnas ja oli pere ainus laps, ka tema sõbrannad olid enamasti pärit väikeperedest -1 või 2 last. Ehk siis linnaeestalste hulgas Tallinnas hakkas juba tsaariajal väike pere vaikselt moodi minema - aga linnades elas siis veel suht väike osa rahvastikust.

Mul on üks pleekinud "Nõukogude Naine" aastast 1978, kus on Eesti NSV elanike juurdekasvu pärast muretsev artikkel (autor Aili Kelam). Nimelt, üleliidulise 1970. a rahavaloenduse andemetel on keskmine laste arv perekonnas 1,75 last, võrreldes tööliste ja teenistujatega, on kolhoosnikel pisut rohkem lapsi - 1,7. "Demograafid ja teised teadlased võrdlevad tekkinud olukorda paljude niitide kokkujooksmisel tekkinud umbsõlmega, mille lahtiharutamine on keeruline ülesanne" ütleb see artikkel. Põhjustena loetletakse: abikaasade palga suurus, töö iseloom ja rahulolu tööga, haridustase, laste hoidmise küsimus, korteritingimused, vaba aja veetmise viisid. Arutletakse, et sageli loobutakse lapsest kartusest ohustada saavutatud materiaalset taset, kartusest peatuse või tagasimineku ees kutsetegevuses (eriti kõrgharidusega naiste hulgas), vaba aja kaotuse kartuses - lasterikaste perede emadel vähem vaba aega. Artikkel lõpeb veenmisega ENSV naisi rohkem lapsi saama: "Meie ühiskonnas on loodud majanduslikud ja sotsiaalsed eeldused rohkem kui ühe lapse üleskasvatamiseks", Järelikult on kujunenud teise ja kolmanda lapse suhtes põhjendamatu psühholoogiline barjäär, mida tegelikus elus on kergem ületada kui ettekujutustes" (positiivse eeskujuna tuuakse Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia liiduvabariikide naised, kellel on rohkem lapsi kui eestimaalastel).

Ah et tsaarivõimu jätkumine oleks taganud eestlaste suurema sigivuse? Aga kuidas?
Puhtpaljalt Vene tsaari võimu all olemine poleks tühjagi muutnud. Tsaarivõim oleks taganud eestlaste suure sündimuse AINULT juhul, kui see tsaarivõim oleks kuidagi takistanud ühiskonna muutumist nö. moodsamaks - ehk siis oleks suutnud säilitada ühiskonna igas mõttes sama vanamoelisena, nagu see oli, oletame, 1900.
Mis on ju ebareaalne, et ta oleks seda teinud.

Tegelikult on trend suurperedelt väikeperedele kaasnenud Eesti ühiskonna nö. moodsamaks mutumisega ja läinud läbi riigikordade: väikepered hakkasid hiilivalt moodi minema juba tsaariajal, trend jätkus Eesti Vabariigi ajal ja Nõukogude ajal ning praeguseks ongi sinna välja jõudnud, kus ta on.

Inno ütles ...

Aga millega siis seletada märksa suuremat sigivust Soomes? Sealsed naised on vähemalt sama emantsipeerunud kui Eesti omad ja linnades elab samuti palju rahvast. Olgu lisatud, et Soome kaotas sõjas ligi pool miljonit inimest, aga ikka suudeti kaotus tasa teha ja rahvaarv endisest poole suuremaks kasvatada. Seejuures on Soomes immigrante vaid 5%, võrrelduna Eesti ligi 30%ga.

Anonüümne ütles ...

Emantsipeeritust ei oska kommenteerida, kuid Statistics Finland ütleb,et Soome sündimus langes allapoole taastetaset 1969: Since 1969, the birth rate has been below the threshold on population's renewal, which is 2.1 children per woman.

Riigi keskmine oli 2014 1,71, (Eestis oli see 2014 ja 2015 vist 1,5) kusjuures tähtsamates linnades on sündimuskordaja madal (madalam kui Eesti keskmine), Helsingis kõige madalam: Respectively, the birth rate was lowest in Helsinki, where the total fertility rate was 1.34. The rate was 1.37 in Turku and 1.48 in Tampere.

Sündimust turgutavad regioonid Soomes: At the 2014 fertility rate, most children would be born in the regions of Ostrobothnia and Kainuu just like in the year before: On average, 2.32 children per woman in Central Ostrobothnia, 2.17 in North Ostrobothnia, 2.01 in South Ostrobothnia, and 1.99 in Kainuu. The birth rate exceeded the threshold on population's renewal only in the two first mentioned regions

Inno ütles ...

Kummaline jah, lapsi justkui ei sünni, migrante kah oluliselt vähem kui Eestis, aga elanikkond muudkui kasvab.

Inno ütles ...

Soomes sünnitavad rohkem kõrgemalt haritud naised ja peamine lastetuse põhjus on sobiva partneri puudumine:
http://yle.fi/uutiset/finnish_birth_rate_continues_to_fall_less_educated_have_fewer_offspring/7285341