reede, 26. veebruar 2016

Kala hakkab mädanema peast

Väljavõte Postimehe veebist.

Kirjutasin Postimehesse kommentaari, aga millegipärast see ei ilmu. Seetõttu kirjutan igaks juhuks ka siia tagasiside Tauno Noveki teoreetilise artikli peale anonüümsete kommentaaride teemal.

Õigupoolest tahaks ära lahendada ühe asja, mis ilmselt Novekile ja paljudele teistele pole lihtsalt teada. Nimelt, anonüümsete ja negatiivse alatooniga kommentaaride vohamises on süüdistatud küll ühte ja küll teist, aga asi sai alguse sellest, et toimetuste töötajad hakkasid ise ühel hetkel kommentaare kirjutama ja loomulikult anonüümseid ja loomulikult negatiivse sisuga, et tekitada rohkem tagasisidet ja lisakommentaare, sest kommentaarid tähendavad veebiväljaande jaoks klikke ja klikid tähendavad raha. Toimetuse töötajad kirjutasid kommentaare anonüümselt, kuna vastasel korral oleks välja tulnud, et mõne artikli juures on ainult toimetuse enda töötajate kommentaarid. See on sarnane laialt levinud tavaga paberväljaannetes ise lugeja kirju kirjutada, kui neid pole ja rubriik vajab täitmist. Olgem ausad, kommentaarid olid klikivabriku mootor, mida toimetused ise õlitasid. Kuni asi läks käest ära. Laps visati nii-ütelda koos pesuveega välja. Ja nüüd on teda raske üles leida, džinni uuesti pudelisse toppida.

Nii nagu ühte serva tõmmatud pendel liigub teise serva, on kommentaaride osas asi liikunud ühest äärmusest teise. Kui algul oli kõik lubatud, siis nüüd on kõik keelatud. Tegelikult oleks mõistlik leida kesktee, sest sulgemine pole hea, leitakse muud kanalid. Nii on vabariigi president asunud toitma twitterit ja valitsus facebooki. Vaja oleks teha teatud mõttes restart ning minna tagasi lätete juurde, sinna, kust Hans Hash Luik ja Tiina Jõgeda kunagi alustatsid, kui kommentaariumi nimetati kollektiivseks ajuks. Võiks motiveerida parimaid kirjutajaid, leida palgalised püsikommentaatorid, panna oma nime all kirjutama valitsuse PR-töötajad jne. Vaja on leida julgeid positiivseid eeskujusid, küll teised juba järgi tulevad.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nõus, kesktee on hea mõte.
p.s. On see tõsi, et Te ei ela enam Eestis? Kahju, kui see tõsi on. Olge tublid.

Anonüümne ütles ...

Milles probleem, Postimehes ollakse rahul, et on "mõnus ja rahulik" :)

Väljavõte 6. veebruari Postimehest: Mõnus ja rahulik

Neeme Korv: "Esimese nädala kogemus on igatahes näidanud, et senised kunded pole poodi maha jätnud - mitte mingit drastilist kahanemist Postimehe portaali külastajate ja lugude silmitsejate arvus. Anonüümsed rusikakangelased kadusid pildilt, aga neist ei tunne ka puudust."

hahahahahahahahahaha

Anonüümne ütles ...

Mulle jälle ei meeldi uudised ja saatejuhid, kes püüavad kõigest hingest õnnelikud välja näha.
Et midagi on väga mäda, ei julge hirmunud enamus välja näidata, kui sa pole just Eri Klas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eri-klas-end-poliitiliseks-eliidiks-nimetav-seltskond-isegi-ei-puua-enam-varjata-vihkamist-oma-rahva-vastu?id=73067321
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eri-klas-urmas-reinsalust-minister-kes-millegi-nii-alatu-ja-uheulbalisega-hakkama-saab-on-ohuks-meie-riigile-ja-peaks-ametist-lahkuma?id=72725157

Anonüümne ütles ...

Huvitav oleks teada kuidas suhtub sellisesse poolvägisi isikuandmete kogumisse Andmekaitse Inspektsioon?

Anonüümne ütles ...

Andmekaitse Inspektsioon suhtub ...aga Kapo teeb järeldused ja hakkab kiusama!

Inno ütles ...

Mina ei suhtuks sellesse isikuandmete kogumisse Eestis nii valuliselt. See on põletav teema teoreetilisel pinnal, mis puudutab isikuvabadusi ja kindlustunnet, aga isikuandmed iseenesest ei tähenda midagi. Ohtlik on andmete analüüs. Aga analüüsiks pole Eestis piisavalt huvi ega ressurssi. Näiteks on poekettidel läbi kliendikaartide vabalt käes tohutus koguses väga põhjalikke isikuandmeid, aga nendega ei tehta midagi, kuna pole võimalusi nende analüüsiks. Isikuandmeid suudavad töödelda ja analüüsida vaid väga suured firmad ja riigid, nagu apple, facebook ja USA või Venemaa. Isegi Saksamaa jääb jänni, Eestist rääkimata, mis on sisuliselt üks linnaosa. Seetõttu on isikuandmete töötlemine probleem USAs, kus ainuüksi NSA palgal on kümneid tuhandeid inimesi, sellele juhtis tähelepanu Edward Snowden. Eestis on sel teemal küll palju tolmu üles keerutatud, aga tegelikult pole Eestis mingit võimekust. Nii nagu pole Eestis tegelikult mingeid riigisaladusi- ainus saladus saab olla see, et mingeid saladusi tegelikult pole. Olukorras, kus Venemaa hoidis aastaid silma peal Eesti valitsussidel, on mõttetu rääkida ka riigisaladuse lekitamisest kellegi poolt. Venemaa on ellu äratanud vana KGB nuhkide võrgustiku ja saab kerge vaevaga värvata sadu salasigarettide smugeldajaid, umbes nagu koerale visata singikäntsakas hambu, et ise samal ajal maja tühjaks varastada.

Anonüümne ütles ...

Võibolla vastuluure osas siiski mingeid saladusi on üldfoon on jah selline, et salausteks on naeruväärsed seigad mida tahetakse lihtsalt summutada. Mis juhtus tegelikult Asso Kommeri loos, kes tundtud reformierakondlane võttis välja VEB fondi raha jne. Näiteid jätkub.

Inno ütles ...

Salatsemine meenutab üldse kergelt nõuka aega, kus oma inimesi ei lastud isegi saartele või rannikule, et mida kõike nad seal siis ei näe. Samas oli USA-l kõik ammu üles pildistatud ja teada, täpseid Nõukogude Eesti rannikukaarte võis osta Läänes raamatupoest.
Salatsemise mõttekus on Eesti suguse riigi puhul pikas perspektiivis üldse küsitav, sest selles osas jäädakse varem või hiljem jänni. Kohveri keissi puhul oleks võinud kohalikke informeerida, nad oleks võinud seal piiri peal seda tsirkust pealt vaadata, rivvi võtta ja keegi poleks läbi pääsenud. Eesti trump on ja saab olla totaalne avalikustamine, teha kõik avalikuks, mida tehakse, mida võimalike vaenlaste kohta teatakse, kes olid KGB kaastöötajad, kommunistid jne. Siis pole kedagi, keda vaenlane saaks šantažeerida. Venelastel muutub mõttetuks eestlaste tagant luuramine, sest kõik on avalik. Kõik nende 25 aastat luuretööd Eestis jookseb korraga liiva, ma kujutan ette, et see on paras šokk seal. Kõik plaanid tuleb ringi teha, mõni mees läheb kindlasti hulluks, suurt laeva on väga keeruline ringi pöörata ka.