Lugesin, või õieti kuulasin lawfareblog.com veebist intervjuud Eesti Washingtoni saatkonna töötaja Kristjan Kuurmega ning minus tekitas kõhedust Kuurme väide, et Eesti riik on asunud IT-vallas konkureerima teiste nn start-up-idega. Võimas riik, mõtlesin, Eestiga suudavad selles osas vast rinda pista ainult Põhja-Korea ja Hiina.
Jutt käis siis Eesti riigi projektist, kus müüakse välismaalastele ID-kaarte, projekti rahastatakse loomulikult maksumaksja raha eest.
Kui mõelda ID-kaardi peale laiemalt, siis vaatamata kunagistele lubadustele, pole sellele kaardile tekkinud rakendusi ega kasutamisvõimalusi. Mis pole ime, kui arvestada, et projekti veab riigiasutus. Ent mis veel kurvem, riik konkureerib oma ID-kaardiga sisuliselt erasektori ettevõtetega, kasutades selleks maksumaksja raha. Sest olgem ausad, ID-kaardiga pakub riik sisuliselt isiku tuvastamise teenust, millist pakuvad paljud pangad ja muud asutused. Internetis maksude deklareerimiseks ei pea omama ID-kaarti, see pole mingi ID-kaaridga seotud eriline „saavutus”, maksuameti veebi sisenemiseks piisab isiku tuvastamisest mõne panga vastavas keskkonnas.
Ja mis kõige huvitavam, Eesti riik tellib millegipärast ID-kaarte, mis on sisuliselt tavalised kiibiga pangakaardid ainult ühest ettevõttest ja müüb neid kaarte kodanikele 50 euroga!!! Kommertspangad, ma toonitan KOMMERTSpangad, mis on huvitatud kasumi teenimisest, jagavad sarnaseid kaarte tasuta või siis sümboolse summa, mõne euro eest. Eesti riik ei saa oma kaartidega pugeda ka mingi erilise turvalisuse taha, sest pangad peavad pakkuma klientidele vähemalt samasuurt kui mitte suuremat turvalisust, sest mängus on klientide raha.
Kas pole mitte nii, et ID-kaart pole mitte Eesti riigi eriline saavutus, vaid vastupidi, riik on teinud selle kaardiga karuteene tervele Eesti IT-sektorile, millelt on võetud võimalus arenemiseks. Kujutagem ette näiteks, kui palju rakendusi oleks säärasel kaardil, mida annaks välja eraettevõtted ja mida tunnistaks riik. Olgu need siis kasvõi pangakaardid. Miks ei võiks näiteks e-valimistel oma isikut tuvastada pangakaardiga? Või siis anda pangakaardiga digiallkirja?
Tavalistel jaoskondades valimiste puhul ju riik ei oma kogu struktuuri alates hääletusjaoskondade hoonetest, sealsetest side- ja elektrivõrkudest kuni jaoskondade töötajateni välja. Kui riik kasutab tavalistel valimistel edukalt eraomandit, siis miks ei võiks seda teha e-valimiste puhul? Ma usun, et eraettevõtted, näiteks Google suudavad vajadusel ja oma prestiiži hoidmiseks välja töötada piisava turvalisusega isiku tuvastamise süsteemi, mis oleks vastuvõetav välismaalgi. Praegu on Eesti e-hääletuse süsteem välismaal lihtsalt välja naerdud.
Mis puutub ID-kaardi kasutamist välismaal, siis on kummaline, miks ID-kaarte saab Eestist kätte igast jumala politseijaoskonnast, aga välismaal vaid üksikutest saatkondadest, millest osasid ähvardab sootuks sulgemine. Arusaamatu, miks Eesti riik on ka kaardi väljastamise kui avaliku teenuse täielikult monopoliseerinud. See on umbes sama, kui Swedbanki kaarte väljastab ainult panga peakorter Tallinnas. Miks ei võiks need saatkonnad, mis on avatud vaid teatud päevadel lühikest aega, üldse kinni panna ning anda Eesti kodanike teenindamise, samuti ID-kaardi väljaandmise õigus politseijaoskondadele. Vähemasti Euroopas Liidus peaks olema usaldus kõigi politseijaoskondade suhtes, või kuidas? See hõlbustaks oluliselt ka e-residentsuse müüki, kui see Eesti riigi jaoks on oluline. Nõnda on võimalik alandada ID-kaardi hinda või pakkuda seda suisa tasuta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar