neljapäev, 4. veebruar 2016

Obama valetas eesti rahvale?

Väljavõte Rand'i uuringust Balti riikide kaitsevõime kohta.

Eesti rahvale on kogu aeg sisendatud, kuidas NATO kaitseb. Seda kinnitas Eestis käies paar aastat tagasi USA president Barack Obama ja seda on hiljem korranud mitmed Eesti kaitseasjatundjad- et Eesti on igapidi kaitstud.

Nagu aga selgub mõjuka USA uurimisasutuse Rand värskest uuringust, on see kõik olnud bluff: USA ega NATO ei suuda ei Eestit ega teisi Balti riike kaitsta.  Uuringu andmetel pole asi nii hull, nagu hoiatas hiljuti president Ilves, et nelja tunniga on kõik läbi. Aga Tallinn ja Riia võetaks ära 36-60 tunni jooksul, sedagi eeldusel, et NATO-le on võimalikust rünnakust nädal aega ette teatatud ja Balti riikidesse on juba lisajõude toodud.

Uuring toob välja, et NATO jääb Balti piirkonnas Venemaale sõjaliselt alla kahekordselt, selle arvestuse sisse on arvestatud Balti riikide enda relvajõud, mis on väga lahjad. Näiteks puuduvad tankid, NATOl on piirkonnas ainult üks kergelt soomustatud Stryker üksus. Vene väeüksused on kas täielikult motoriseeritud, mehaniseeritud või tankiüksused.

Uuring toob välja, et NATO-l puuduvad piirkonnas suurtükiväe üksused ja olemasolevad kerged üksused on nii lahjad ja vähese manööverdamisvõimega, et vaenlane saab neist kergesti mööda minna. Uuringust selgub, et NATO üksused mitte ainult ei jää alla, vaid pole võimelised isegi taanduma, mis tähendab, et nad hävitatakse kohapeal.

Uuringust tuleb välja, et kuigi NATO-l on olemas küllaldane võimekus õhus, pole sellest kasu ilma piisava toetuseta maapinnal.

Uuring toob välja, et vajadusel oleks kohalikel elanikel võimalik kaitsta pealinnu- Tallinna ja Riiat, aga see tähendaks nende linnade muutumist lahingutandriks ning neist ei jääks palju alles nagu juhtus Groznõiga 1999-2000. aastal. On küsitav, kas Balti rahvad soovivad sellist saatust.

Uuringu põhjal pole NATO-l häid väljavaateid ka peale Balti riikide okupeerimist, sest see tähendaks kolme väga halba valikut: 1) sõjaline konflikt Venemaaga, mis on kulukas ja ohvriterohke; 2) tuumarünnakuga ähvardamine, mis ei pruugi olla tõenäoline, sest USA ei soovi vahetada Riiat New Yorgi vastu, samuti ei soovi Balti riikide elanikud muuta oma kodumaad tuumasõja tallermaaks; 3) tunnistada Venemaa üleolekut ja alustada uut külma sõda, mis tähendab Läti ja Leedu poolitamist ning võimalik, et NATO lagunemist.

Uuring toob välja, et selleks, et oleks võimalik kaitsta Balti riike ohu eest, tuleb leida 13 miljardit dollarit (12 miljardit eurot) kolme soomusbrigaadi (ABCT- Armoured Brigade Combat Team) soetamiseks ning igal aastal vähemalt 2,7 miljardit dollarit (2,4 miljardit eurot) nende brigaadide ülalpidamiseks. Ühte sellisesse brigaadi kuulub 90 Abrams tanki, 90 Bradley soomusmasinat ja 112 soomustransportööri M113, brigaadi isikkoosseisu kuulub 4743 sõdurit. See aitaks vältida Venemaa kerget võitu kolme päevaga. Raskerelvastus aitab Vene vägesid tagasi hoida ning võita aega, et appi jõuaksid NATO väeosad Euroopa lõunaosast ja USAst. See ei tähenda küll ohu täielikku välistamist, aga vähemalt pole Venemaal loota kiiret ja odavat võitu. Ehk sisuliselt tuleb üles ehitada samasugune kaitsesüsteem nagu oli Lääne-Saksamaa piiril külma sõja ajal.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Poliitikud valetavadki rahvale, päevade kaupa. Eriti veel võõrale rahvale. Ja rahvas loll millegipärast kipub uskuma kah.
1939 näiteks usuti mittekallaletungipakti, vastastikuse abistamise lepingut ja pisut hiljem inglaste appitulemisse. Kõik see oli aga suur illusioon.