teisipäev, 8. märts 2016

Rahva võim on näiline

Eestis kuulub põhiseaduse järgi kõrgeim võim rahvale. Aga see on näiline, sest kui on vaja arvestada rahva arvamusega, siis seda lihtsalt ei tehta. Näiteks on rahvas vastu massi-immigratsioonile, samuti homoseadusele, aga neid pressitakse läbi rahva tahte vastaselt. Valitsus ja Riigikogu seisavad kindlalt vastu igasugustele katsetele panna rohkem olulisi asju rahvahääletusele.

Kui võim ei kuulu rahvale, siis kellele ta kuulub? Hea küsimus. Rahvas teostab oma võimu valimistel iga nelja aasta tagant ja valimistel omakorda saadab edu neid, kes suudavad teha rohkem ja paremat ajupesu ehk siis rohkem maksta. Mis tähendab, et võim kuulub ikkagi neile, kel on rohkem raha. Seda kutsutakse ka plutokraatiaks. Eesti on puhtalt plutokraatlik riik. Ja siis pole vaja imestada, miks Eesti majandus on stagneerunud, rahvas lahkub ja lapsi ei sünni.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Hästi öeldud. Lühidalt ja täpselt. Selles mõttes hr. Vooglaid ja SAPTK on vajutanud geniaalsele nupule, et rahvahääletusi peaks olema Eestis rohkem. Väga, väga raske saab olema plutokraatidel ja võimul olevatel "demokraatidel" ütelda, et rahvahääletus on üks tagurlik ja mittedemokraatlik asi.