laupäev, 19. märts 2016

Üks hea lugemine: Kuhu kadusid Eesti juudid?

Väljavõte Eesti EKB Liidu kodukalt.

Üks ülevaatlik artikkel Eesti EKB Liidu kodukal juutide hävitamise kohta. Eestis hukati kõik oma juudid, kes 1941. aastal Eestisse jäid, kõige noorem neist mõnekuune imik. Süüdistus: juut, beebi. Kokku hukati ligi tuhat inimest.

Päris asjalik on Piret Udikase artikkel juutide hävitamise kohta Eestis. Tsitaat artikist:

Arvan, et oleme küps rahvas selleks, et vaadata ausalt näkku oma minevikule. Tõe huvides pean lisama ka paar olulist seika, millest rääkis pärast artikli “Juudi lapsed hukati Pärnu sünagoogis” ilmumist Võiste elanik Pärnumaalt Saima Vaher. Ta elas sõja ajal sünagoogist paar kvartalit eemal. Talle on mällu sööbinud jutt, mille ema kuulis ühelt vangivalvurilt. “Kui ruumi, kus olid lapsed, lasti gaasi, siis see ei surmanud neid, nad vingerdasid (4aastase Saima mällu sööbis just see sõna). Siis tulid kohale arstid, kes süstisid nad surnuks.”
Päris jube tegelikult. Eestis ei olnud palju juute ja rahva suhtumine oli juutidesse hea, aga mitte ükski ei jäänud ellu. Mitte ükski.

Hukatud Eesti juutide nimekirja leiab jewishgen.org veebist.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...


Esimese Nõukogude okupatsiooni massimõrvu viisid Eestis läbi suures enamuses juudid. Eestlastele olnud see tõeline šokk - andsime teile kultuurautonoomia, aga teie hakkate meid punaste tulekul hävitama?! Ka Jaan Krossi kuulas üle juuditarist tšekist.

Väike ülevaade juutide tegevusest 1940-1941
Juudi organisatsioon "Licht" läks praktiliselt terves koosseisus juba juunis 1940 üle okupantide teenistusse. Eesti lipu Toompeal tõmbasid maha Herman Gutkin ja Viktor Feigin.
NKVD ülemaks Eestis sai Hasa Hoff ("Lichti" juhatuse liige). Andis korralduse Eesti politseiohvitseride massitapmiseks ja töötas välja hävituspataljonide taktika.
NKVD juurdlusosakonna üheks ülemaks sai Idel Jakobson, kes piinamistele ja tapmistele lisaks hukkas 1942 ilma kohtuotsuseta laagritäie eestlasi Venemaal Sosvas.
Vanglate osakonda hakkas juhtima vene juut Feodotov.
Elamute valitsust hakkas juhtima juut Beipmann, juhendades öiseid arreteerimisi ja korraldades majahoidjatest nuhkimisvõrku.
Tallinna Keskvangla ülemaks sai Viktor Feigin, kelle vastutusalasse jäi ka piinamine.
Vanglates piinajatena tegutsesid juudid A. Tuch, B Glückmann ning küürakas prokurör Stella Schliefstein hüüdnimega Ämblik), kes kasutas ja levitas piinariistu, mis ülekuulatava lihaseid aeglaselt rebestasid. Näiteks Kuressaares tegeles piinamistega juuditar Budas, kellele meeldis ohvrite käsi ja jalgu keeta.
Massimõrvu korraldasid juudi komissarid Fuhrmann, Mihhali Pasternak, Josef Goldman(n. Viimane andis käsu kõik kättesattunud naised vägistada, rinnad ära lõigata või elusalt põletada. Mehi käskis ta tappa aeglaselt - lõigata ära suguelundid, torgata silmad peast ja käristada kõht lõhki.
Läänemaal juhtis mõrvamist juut Šurihhin, Võrumaal juudid Boris Friedman ja Jeršik Štšigol, Pärnumaal Jakob Jolanski.
Juudist komissar Rubinov käskis kahekümnel mehel okastraadiga käed kokku siduda ja nad Liiva metsas maha lasta. Ehavere külas löödi lapsed tääkidega ema rinna külge.
4. aprilli 1941 Rootsi luureosakonna raportis on kirjas: "Eriti märkimisväärne on juutide osatähtsus NKVD tegevuses. Väidetakse, et peaaegu kõik Eesti juudid on kas otseselt või kaudselt NKVD teenistuses. Juudi koolid on laiali saadetud ja õpilased on kommunistlike agentidena paigutatud eesti koolidesse. Juudid on asunud ka ettevõtete, pankade ja asutuste etteotsa." (Dagens Nyheter B2 11.01,1993)

Valev Uibopuu kirjutab, et veel 1943 käis ta oma tuttava juuditarist hambaarsti juures. Too elas sõja õnnelikult üle ja tema tütar õppis pärast Tartu Ülikoolis. Nii et juttu "juudivabast Eestist" ei saa mingil juhul tõesena võtta.