laupäev, 16. aprill 2016

Kas me saame endale presidendihärra?

Kalle Kaljurand, entsyklopeedia.ee veebist.

Üks suur küsimus on ikkagi lahendamata. Et kui Marina Kaljurannast saab president, siis kuidas hakatakse nimetama tema abikaasat Kalle Kaljuranda? Kalle Kaljurand ei ole ilmselt nõus olema presidendiproua, nii et üle jääb presidendihärra. Või kuidas!?

Marina Kaljuranna abikaasa Kalle Kaljurand on sündinud 12. mail 1960 Tartus. Ta on töötanud 1995-1998 Välisministeeriumis ja olnud aastast 2005 kirjastuse Koolibri direktor. Ta on endine sulgpallur. Kuna ka Marina Kaljurand on endine sulgpallur, siis võib arvata, et tema presidendiks saades  pööratakse Eestis kolossaalselt palju tähelepanu sulgpallile. Sulgpallist saab siis nagu uus rulluisutamine, mida harrastas ekspresidendiproua Evelin Ilves. Seega kõik sulgpallihuvilised peaks kindlasti toetama Marina Kaljuranda.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Marina Kaljurand tegi Foorumis fopaa

16. September 2015

Eelmise nädala kolmapäevase ETV „Foorumi“ otsesaates esines esimest korda välisministri ametis ka Marina Kaljurand. Kuna tegemist oli saatega, mis läks ETV saatejuhtide vahetuse kavva, siis juhtis seda erandlikult valitsuse propagandajuht Ilmar Raag. Siinkohal oleks vast paslik jätta kommenteerimata saate sujuvus üldse – võisime lihtsalt veenduda, kui hästi töötab tegelikult Andres Kuusk, kes tavaliselt „Foorumit“ ja sealseid enamasti närviliselt tõmblevaid poliitikuid ohjab! Ja kui hea oli omal ajal ka filmimaailmas töötades Ilmar Raag!


„Foorum“ oli pühendatud pagulaste teemale, milles väideldes sai Kaljurand maha totaalse fopaaga, millest peavoolus muidugi sõnagi ei ole. Kahtlaselt ülevoolavalt meedias üles puššitud uus välisminister ütles: „Me ei tohiks takerduda niisugustesse detailidesse, nagu küsimus riiklikust iseseisvusest.“ Seepeale reageerisid eriti rahvuslased jt konservatiivsemad jõud ning portaalid, kuid üleriigilistes kanalites me Kaljuranna väite suhtes seisukohavõtte ega isegi mitte repliike ei näe. Kas välisminister, kelle arvates ei tohi Euroopa Liidu plaanide teostamisel takerduda detailidesse, nagu küsimus sellest, kas Eestil säilib immigratsioonipoliitika osas iseotsustamise õigus või mitte, esindab ikka Eesti rahva huve Euroopa Liidu ees või pigem Euroopa Liidu huve Eesti rahva ees? Ja veel, kas riiklik iseseisvus on üldse „detail“? Marina Kaljurand sisuliselt paneb ju kahtluse alla selle, kas me üldse tahame olla iseseisev riik või mitte.