Sõda liigub Eestile lähemale: täna alustas tegevust NATO raketikilp Ida-Euroopas, millele on Venemaa seni tõrksalt vastu seisnud. Venemaa on närvis, sest pärast Iraani loobumist tuumarelvast on kilp suunatud ainult Venemaa vastu ja lisaks kaitsefunktsioonile võimaldab see Venemaad vajadusel rünnata.
Täna hakkas tööle kilbi lüli Rumeenias, homme rakendub õhutõrjesüsteem Poolas. Tegemist on tiibrakettide vastase süsteemiga, mille loomisele järgnevad suured sõjalised õppused Balti riikides ja Poolas ning neis riikides lisandub NATO 5000-liikmeline püsiv sõjaline tugi. Kaks pataljoni tuleb USAst, üks Inglismaalt, üks Saksamaalt ning üks eribrigaad veel USAst. See on suur muutus võrreldes 2014. aasta NATO Walesi kohtumisel otsustatuga, mille järgi osalevad neis riikides vaid väiksed NATO rühmad.
Venemaa on otsustanud vastukaaluks tuua lisajõude läänepiiri äärde ja paigutada Kaliningradi Iskander tüüpi tuumalõhkepeadega tiibraketid. Mõnede Lääne ametnike arvates on Venemaa Kaliningradi tuumarelva juba sisse toonud, mis tähendab, et konflikti korral pole välistatud tuumarelva kasutamine. Venemaa uued tuumarelvad võimaldavad likvideerida väiksemaid sihtmärke, näiteks korraga ühe väikelinna. Venemaa puhul ongi suurimaks ohuks ettearvamatus, mistõttu on edaspidi kõik arengud võimalikud.
Eestis tuleb hoida pöidlaid pihus, et läheneva sõja korral väga palju tuumalaenguid Eesti aladele ei suunata, vastasel korral ei jää väiksest Eestist suurt midagi alles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar