Väga huvitav jutt Delfis Fukušima tuumajaama õnnetuse kohta, millest selgub, et suurimat kahju ei põhjustanud mitte kiiritus, vaid üldine hirm ja stress.
Sarnast olukorda võib tähendada seoses Venemaaga, mis on juba aastaid külvanud Eestis hirmu ja kohati suisa paanikat. See puudutab tervet ühiskonda, nii juhte kui lihtsaid inimesi. On tunda, et inimesed on stressis, sõjajuttudest väsinud. Aga see just ongi vastase eesmärk - muuta inimesed ükskõikseks oma tulevikus suhtes.
Eestis on märgata stressist tulenevat ärrituvust, tigedust ja õelutsemist. Teineteisele öeldakse halvasti, see kumab läbi poliitilistest debattidest. Kogu keskkond on muutunud väga närviliseks, üha vähem on märgata lõbusaid, naervaid nägusid. Kui naerdakse, on see sunnitud, selline ameerikalik keep smiling, mitte õnne- ja heaolutunne.
Paha lugu on see, et selline asi ainult süveneb ning Läänest õhutatakse hirmu ja paanikat. Närvilisust lisab migratsioonioht. Pole siis ime, et näiteks Mart Helme tõi oma presidendiks kandideerimise põhjusena välja, et ta on nõrganärviline. Tõesti - inimesed teevad praegu otsuseid, mida nad tavaolukorras ei teeks, käituvad nii, nagu nad tavaliselt ei käituks. Ühiskond on stressis ja kui see nii veel kaua kestab, mõjub see halvavalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar