pühapäev, 10. juuli 2016

Läks pakkimiseks! Mis asjad kaasa võtame, mis jätame?



Juhhei, lõpuks ometi pääseme sellest põrgupalavusest! Täna elame veel oma armsale Portugalile kaasa, kui ta Prantsusmaaga jalgpallilahingut peab, aga esmaspäeva hommikul võtame oma seitse asja ja minekit! Hüvasti, mägikülake!

Inno juba kirjutas Titeblogis, et eile oli nii kuum, et võttis mõistuse ära. No mina ei jaksanud isegi blogida mitte. Ja kommentaatorid, vabandust – ma ei jaksa praegu teile vastata. Kunagi hiljem. Kui midagi väga olulist on küsida, siis küsige uuesti.

Täna hommikul ärkasime vara, sest lapsed muutusid juba kella kuue ajal rahutuks ja hakkasid vigisema. Mis oligi tegelikult iseenesest väga hea, sest see tähendas seda, et saime kasutada varahommikust jahedust (kui kahtekümmet kraadi saab jaheduseks nimetada!) selleks, et nõu pidada, kuidas me oma asju pakime ja kui palju asju üldse kaasa võtame. Algne mõte oli rebida kõik asjad kaasa – kaks kohvrit, laste kärud (kokku 6), kõik riided, kõik mänguasjad, kõik raamatud, kõik-kõik.

Aga ma hakkasin mõtlema sellele, et kuidas me siit nende kõikide asjadega läheme. Nagu koormakandjad eeslid (minu isa armastas seda väljendit kasutada inimeste kohta, kes igale poole oma asju kaasa veavad). Kui on NII PALAV. Juhtub veel nii, et Eestisse jõuavad küll asjad, aga meie kukume nende vedamisest tekkinud kurnatusest kokku. Ohverdame end asjade nimel.

„Ei!” otsustasin mina. Me võtame kaasa ainult hädavajaliku. Inno võtab oma seljakoti ning mina oma roosa arvutikoti ja väikese punase Tommy Hilfigeri koti, kuhu mahutan mõned enda ja mõned laste riided. Ja üht-koma-teist veel. Osa lasteasju ja mõned kosmeetikaasjad saab toppida laste kärude taskutesse. Siis veel minu käekott ja ongi kõik! Kohvrid ja teised kärud (neli paari kergkärusid) jätame siia. Niikuinii pean kevadel tagasi tulema, siis saan nad kaasa haarata. Pealegi on asjad alati asendatavad, inimesed aga mitte.

Mõeldud-tehtud! Panime lapsed Muumi-multikaid vaatama ja hakkasime pakkima. Inno pakkis oma seljakoti ja mina oma kotid. Valisime, millised enda ja millised laste riided kaasa võtta ja millised siia jätta. Lasteasjadest said kaasa paar T-särki kummalegi, paar lühikesi pükse, paar pikki pükse, sokid, jakikesed, jalanõud. Mina võtsid kaasa oma vana kleidi, uued kleidid, Hilfigeri kampsuni ja seeliku. Kõik laste mänguasjad peale Aurorale Lissabonist ostetud omanimelise nuku jäävad siia (tal on Võru kodus hunnik mänguasju). Juulikesele võtame kaasa tema lemmikkummiraamatu. Inno võtab kaasa oma Timberlandi püksid ja Calvin Kleini ning Hilfigeri särgid. No ja siis arvutid ja muu arvutiasjandus muidugi. Mõned kosmeetikaasjad (päikesekaitsekreem, aftersun, Hauschka jumestuskreem, läätsed, läätsevedelik). Kaks raamatut, mis ma siit ostsin ja mis mul veel lugemata (Salman Rushdie ja Martin Amis).

Ja ongi kõik. Vist. Kui midagi veel, eks siis annab kuidagi ära mahutada. Aga väga hea, kerge tunne on, et asjad pakitud said ja võime rahumeeli tänast päeva ja õhtust matši nautima hakata!

Siin on minu kotid:


Ja siin Inno seljakas: 

Kommentaare ei ole: