laupäev, 23. juuli 2016

Me täname! Annetajate summadest




Kallid sõbrad, kes te meil koju jõuda aitasite.

See postitus on teile.

Täname teid südamest.

Oleme õnnelikult kodus ja seda tänu teile. Aitäh, et meisse uskusite ja meie suurel unistusel täituda aitasite. Te ei kujuta ette, mida see meie jaoks tähendab.

Ma arvan, et palju sõnu ei olegi vaja. Te saate ise aru. Meie nägudelt on näha, kui rõõmsad me oleme.

Natuke korjanduskampaania taustadest ja kogutud summadest.

Kuidas kampaania mõte üldse tekkis?

Oli mai ja meil läks juba seitsmes kuu Lissabonis. Oli plaan tulla üheks kuuks, aga sellest oli märkamatult saanud pool aastat. Jäime pikemaks, sest meie lapsed jäid oktoobris haigeks ja kuna meil olid need kõige odavamad piletid, siis lennufirma neid ei kompenseerinud. Oleksime pidanud uued piletid ostma. Uute piletite ostmiseks raha polnud, sest tööandja, kelle heaks Inno viis aastat ilma puhkuseta rabas, jättis talle osa palgast ja viie aasta puhkuseraha maksmata.

Olime seega plindris ja pidime pead tööle panema. Mida teha? Kuna head sõbrad Võrumaalt tulid meile appi ja toetasid rahaga, siis otsustasime mõneks ajaks Portugali jääda. Et Inno saaks lõpuks ometi välja puhata ja me kõik päikest. Abi oli sellestki, et Lõunaleht oli nõus avaldama meie reisijuttu ja maksis meile selle eest honorari. No ja minu emapalk ka – sain seda aprillikuuni.

Mais läks aga talumatult palavaks ning saime aru, et suveks me enam Portugali jääda ei saa. Pidasime minu sünnipäeva Tasco do Vigarios ära ja otsustasime: hakkame otsima võimalusi koju lendamiseks. Kõigepealt pöördusime minu ema poole, kes pidas lastelastega skype‘is pikad jutud maha ja lubas piletiraha kohe üle kanda, aga jättis selle siis teadmata põhjustel tegemata. Siis pöördusin sõprade poole Facebook’is. Mõned said aidata, aga kuna lennupiletite raha ma kokku ei saanud, siis kulus raha lihtsalt elamise peale ära.

Kuna Lissaboni korterite üürid kerkisid mai lõpus mitmekordseks (enne 500-700 ja alates juunist 1000-1500!), siis olime sunnitud oma Alfama korterist välja kolima. Mu sõber Antonio pakkus välja ühe vanasse lossi ehitatud maamajakese, mis sobivat just minule. Olin rõõmuga nõus, sest olen uudishimulik ja mulle meeldib kogeda uusi asju. Igaks juhuks uurisin, ega seal ometi temperatuur üle 35 kerki, sest seda ma enam ei talu. „No-no,” ütles Antonio muretult. Nõnda me sinna läksimegi, aga kohale jõudes saime kohe aru, et sellesse lossikesse me pikalt jääda ei saa. See oli oma kõrgete treppide ja paljude kukkumisvõimaluste tõttu lastele ohtlik.

Siis saigi mõeldud, et proovime ka blogi kaudu raha korjata. Äkki läheb õnneks ja saame lennupiletite raha kokku.

Aktsioon „Portugalist ära!” algas 14. juunil ja suur oli meie üllatus, kui juba järgmisel päeval oli meie arvele üle kantud 30 eurot. Ega me eriti rohkem lootnudki, aga pidime pikali kukkuma, kui mõne päeva pärast arvet vaatasime: laekunud oli üle 300 euro!!! Ja summa muudkui kasvas: 300st sai 400, 400st 500, 500st 600 ja nii edasi… Kuni koos oli üle 800 euro. Siis andis üks lugeja märku, et Helsingi pileteid saab 700 euro eest. Inno tormas kohe asja uurima, kuid selleks ajaks, kui ta pileteid broneerima hakkas, oli hind hüpanud 900 peale. Natuke jäi puudu ja pidime veel ootama.

Aga raha tuli juurde ja mõne aja pärast oli meil koos 900 ning seejärel juba 1000 eurot. Kokku laekus annetajatelt 1103 eurot ja 49 senti.

Kõige suurem annetus oli üle 100 euro ja kõige väiksem 2. 50 eurot.

Kõige rohkem üle kantud summa oli 25 eurot.

Esimene kampaaniaga seotud annetus tehti 15. juunil ja viimane 18. juulil – bensiini ostmise toetuseks.

Oli ka kaks sihtotstarbelist toetust – 29. 99 eurot minule uue kleidi ostmiseks (tehtud!) ja 25 eurot Katariina kohviku külastamiseks (tehtud!) :).

Olime iga summa üle rõõmsad ja kõik meie mõtted keerlesid kojujõudmise ümber. Kui Inno lõpuks lennu ära broneeris, siis te ei kujuta ette, kui kergendatult me hingasime. Puuuuhhhhhhh! Natuke jäi kripeldama, et kõige odavamat lendu ei valinud – unistasime ju Helsingi lennust ja selle jaoks ka kogusime! – , aga tagantjärele saab selle üle ainult rõõmustada. Sest lisaks Helsingile olid laual Nizza ja Türgi ning te teate, mis seal juhtus. Jumal ikka hoiab meid.

Lisaks annetajate summadele aitasid meil Portugalis hakkama saada minu arvele laekunud Juulikese puudetoetused (Võru linna 80 eurot + riigi 80 eurot) ja peretoetus 150 eurot. Tegime ka ise raha teenimiseks jõupingutusi. Mina tegin tõlketöid ja selle eest laekus minu arvele 11. juulil 100 eurot ning Inno kirjutas lehelugusid, mille eest teenis ca 200 eurot.

Veelkord suur-suur tänu kõikidele toetajatele ja kaasaelajatele!

Kuna toetust sai palutud inimestelt, kellele me meeldime ja/või olulised oleme ning kes leiavad, et oleme nende raha väärt, siis lubame, et jääme nendeks, kes oleme, ja pakume teile ka edaspidi huvitavat ja põnevat lugemist. Blogid – Titeblogi ja Kohvik – lähevad täiskäigul edasi!

Soe kallistus ja pikk pai teile tervelt meie perelt!

Pildid: rõõmsana lennukis. 



_

Blogi meeldib sulle ja soovid meid toetada? Sel juhul tee vabalt valitud summas ülekanne minu (Irja Tähismaa) arveldusarvele Swedbank’is, mille number on IBAN: EE112200001100329486. Välismaalt kandes panga BIC kood: HABAEE2X. Soovid, et kirjutaksime mingil teemal? Sel juhul kanna samale arvele 25 euri ja kirjuta selgitusse, millise teema kajastamist soovid. Tahad, et promoksime mingit üritust, elamust, asja? Kirjuta meiliaadressil irja.tahismaa ät gmail. com.