esmaspäev, 4. juuli 2016

Millist presidenti vajab Eesti praegu? Reformierakond, asu Kallase taha!

Hakkasin seda postitust kirjutama mõttega kiita Siim Kallast. Aga siis mõtlesin, et palju olulisem on küsida: millist presidenti vajab Eesti täna, praegu, nüüd.

Vaadakem meie praegust presidenti, Toomas Hendrik Ilvest. Milline ta on? Juba esimesel pilgul torkab silma, et Ilves on sünge, morn, torssis. Tema suunurgad ei liigu peaaegu kunagi ülespoole - isegi nüüd, kus ta naine ootab last! Ei, Ilvese suu on kriipsuks tõmmatud ja tema silmades on kahtlev-kõhklev-umbusklik pilk. Võimalik, et see on vaid poos, soov imiteerida stiff upper lip'i poolest kuulsaid inglise härrasmehi, kuid ka sel juhul on see süngus kõnekas.

Eesti elab praegu tõsiseid aegu. Räägitakse sõjast, ostetakse relvi, peetakse paraade, marsitakse. Üha enamad inimesed liituvad Kaitseliiduga. Aja toon on olla tõsine. Kuid president on rahva isa. Kui perekond on mures, kui peres on kriis, kuidas peaks siis käituma isa? Kas ta peaks ka, kulm kipras, muretsema, või katsuma seda süngust kuidagi leevendada, visates mõne nalja näiteks?

Kui kodus puhkeb tulekahju, siis on selge, et isa peab tegema kõik selleks, et tulekahju kustutada. Siis on naljategemisest vähe kasu, pere võib naljategemise puhul hukkuda. Riigi „tulekahju” võiks olla sõda. Kui puhkeb sõda, siis peab president kindlasti tõsine olema ja tegutsema otsustavalt.

Kuid kui sõda veel pole? Kui sõjast pole veel lõhnagi? Kui ainult räägitakse sõjast? Kas rahva isa ei peaks siis pideva julgeolekuohust rääkimise asemel rahvast hoopis rahustama, nagu seda teevad kõik tavalised isad, kui perekond midagi kardab? Pere ei oota ju siis isalt kipras kulmu ja kriipsuks tõmmatud suud, vaid lahket naeratust ja julgustavat õlalepatsutust.

Minu meelest on Eestile täna, praegu, nüüd vaja just sellist presidenti. Presidenti, kes naerataks. Presidenti, kes naeraks - ja mitte irvitades või sarkastiliselt, vaid avalalt ja päriselt. Ei ole tähtis, kui sel presidendil on küljes mõni inimlik viga. Kui ta on teinud vigu. Me ei vaja hetkel „moraalselt laitmatut” presidenti.

Eesti rahvas on väsinud moraalitsevatest vanameestest presidendiametis.

Nüüd oleks vaja kedagi, kes teeks natuke nalja ka, kui lihtsalt väljenduda. Keda vaadates ei tuleks sõna „sõda” pähegi.

Minu meelest peaks Reformierakond toetama Siim Kallast, sest ta on selgelt parem kui ülejäänud kaks - Kaljurand ja Paet. Kallasel oleks ka šanssi teiste kandidaatide vastu. Tema ainus arvestatav vastaskandidaat on Mart Helme, kes annaks presidendi mõõdu välja küll. Aga Helme on ettearvamatu. Tont teab, mida ta presidendina ette võtaks. Ta võib olla väga hea president, aga ka väga halb president. Kas ta suudab rahvast rahustada, kui see kõige olulisem on, või veavad nõrgad närvid alt?

Kallas seevastu on teada-tuntud ja vaevalt millegagi üllatab. Samas on temas piisavalt seiklejat ja kui on üks, milles võib olla kindel, siis see, et temast ei saa moraalitsevat vanameest presidendiametis. Enne tuleb tal endal naer peale ja see on väga hea, sest me vajame naervat presidenti. Me vajame naervat presidenti rohkem kui kaua põua all kannatanud maa vajab vihma.

Ajad on tõsised, jah, kuid tõsised ajad ei tähenda seda, et ei võiks naerda. Vastupidi - tõsised ajad tähendavad seda, et naerma peab. Kasvõi vägisi.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

"Ei ole tähtis, kui sel presidendil on küljes mõni inimlik viga. Kui ta on teinud vigu. Me ei vaja hetkel „moraalselt laitmatut” presidenti." - !?

Uskumatu, uskumatu, uskumatu. Irjale sobib president, kes:

* on kantinud 10 miljonit dollarit eestlaste raha;
* on kantinud 32 miljonit dollarit eestlaste raha;
* on maha parseldanud eestlaste kulla;
* on andnud Eesti Panga juhina hämaraid garantiikirju;
* on varastanud surnute raha hoiukassadest;
* on rajanud kleptokraatliku erakonna, mille tegevuse tulemusena on riigist lahkunud iga kümnes eestimaalane, mille tulemusena on maapiirkonnad välja suretatud jne.

Henri Sepp, ettekanne "Eesti rahapoliitika ja korruptsioon Eesti Panga näitel perioodil 1990-2000:
https://www.youtube.com/watch?v=allPSCvAiNY

Virkko Lepassalu – „Kallase afäär“:
http://www.eesti.ca/virkko-lepassalu-kallase-afaar/article27269

Irjaga tuleb nõustuda, et "Piisavalt seiklejat" on Kallases tõesti, seda ei saa salata.

Anonüümne ütles ...

Tore tore, a mina tahaks teada, kui katki on Irja kleit. Saaks nõu anda. Inno pükse me ju nägime.

Inno ütles ...

Minu meelest sobiks praegu presidendiks hoopis Ivari Padar. Ma ei saa aru, miks sotsid teda ei esita. Padaris on vähemalt elu, see Nestor on ju täielik tukunui.

Indrek Särg ütles ...

Padaril küll pole lootust presidendiks saada, hea kui trellide taha ei lähe:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kohus-ivari-padar-tegutses-tartu-agro-maade-tagastamise-kusimuses-valelikult?id=74069225

Anonüümne ütles ...

Ei maksa unustada ka Kallase kõrget looži vabamüürlaste salaühingus.
Sellised ei hakka kunagi seisma rahvuse, riigi ega alamate heaolu eest!
http://vanglaplaneet.ee/nwo/

Anonüümne ütles ...

Reformierakond on muutunud. Sestap unustage oravaonu Siimu veresidemed selle perekonnaga. Oravate uus põlvkond on teda selgelt maha kandnud. Ei sobi isegi seltskonda. Oravate vana põlvkond on minetanud otsustusõiguse, võib heal juhul vaid häält teha. Kuid keegi ei kuula neid…

Kui Kallas tahaks saada Eesti presidendiks, siis peaks ta kandideerima sõltumatult valijameestekogus.
Kas ta aga tahab? Vastus on minu meelest tugev ei, pakuksin ≥60%.

Inno ütles ...

Kui vastus on suurem või võrdne kui 60%, siis pigem ikka jah!