kolmapäev, 31. august 2016

Mida minu isa arvas Savisaarest



Veel üks põnev leid, mis tuli välja karpide sisu sorteerides. Minu isa ammune joonistus „Turumajandus Savisaare moodi”. Isa ei olnud Savisaare fänn - eelkõige seepärast, et isa oli majaomanik (talle kuulus omandireformi käigus tagasi saadud maja Tartus Võru tänaval) ja isa hinnangul oli Savisaar suur omanike vastane. Isale selline asi sugugi ei meeldinud.

Kusjuures Rahvarinde aegadel pidas ta Savisaarest väga lugu ja isegi hääletas üks kord tema poolt, ma ei teagi, mis valimistel. Aga kui Savisaar hakkas omanike vastu sõna võtma, siis sai minu isa pahaseks ja rääkis sestpeale Savisaarest ainult kriitilisel toonil.

Mõtlen vahepeal huviga, et mida isa oleks öelnud, kui ta oleks sel ajal elanud, kui me Savisaarega koostööd tegime. Ja kas ta oleks tulnud, kui me oleks teda Hundisilmale kaasa kutsunud. Käisime seal ju lausa kaks korda jaanipeol.

Ma arvan isegi, et ta oleks tulnud, aga seal Savisaarelt otsesõnu küsinud, et mis tal omanike vastu on. Mu isa oli julge mees, Eesti Leegionis võidelnud ja Vorkuta vangilaagrist läbi tulnud, ta ei kartnud kedagi ega midagi.

Tänase päeva poliitilistest jõududest toetaks aga minu isa aga ilmtingimata EKREt, selles ei ole mul vähimatki kahtlust. Ja Mart Helmet presidendina. Nagu Inno.

Siin mina koos isaga, 2004. aasta suvel, kui Joáoga Portugalist Eestisse tulime :

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

On teada, et kogu Eestimaa peale leidus 1 vara tagasisaanu, kes aga loobus sellest, et elanikele jääksid oma kodud alles. Lasi inimestel oma kodud erastada. Palju oli aga las-surevad-kraavis-hoiakuga tagasisaajaid. Irja, mis saatus tabas Sinu maja elanikke? Palun ära hakka õigustama stiilis "aga nad ju said toa (a)sotsiaalmajja.

a.

Irja ütles ...

Ei saanud sotsiaalmajja, a :). Seletan hea meelega. Minu isa majas oli kolm üürnikku - Adeele-tädi, kes oli üle 80ne, Ida-tädi, kes oli üle 80ne ja Viivi, umbes 60-aastane minu isast veidi noorem naisterahvas. Adeele ja Viivi elasid ses majas juba Eesti ajast, kui peremeheks oli minu vanaisa. Kui isa maja üle võttis, siis ohkas Adeele tädi õnnelikult: „Peremees tuli tagasi!”.

Isa jättis neile kõigile oma kodud alles. Adeele-tädi suri paar aastat pärast seda, kui isa oli maja tagasi saanud, olles mulle igaks jõuluks uued kindad kudunud. Ida tädi viisid paari aasta pärast sugulased hooldekodusse, sest talle hakkasid viirastuma dessantväelased. Viivi elas majas ligemale kümme aastat - siis ostis poeg talle Annelinna korteri ja ta eelistas sinna elama minna. Aga seniajani käis isa igal hommikul Viivi pool kohvi joomas - isa viis Viivile värske Postimehe ja Viivi pakkus talle kohvi. Käisin seal minagi poliitikajuttu ajamas.

Minu isa ei tõstnud välja ühtki inimest. Üür oli sümboolne, pisike osa nende inimeste pensionist. Olen oma isa ja tema inimlikkuse üle väga uhke.