pühapäev, 21. august 2016

Mida teha, kui naine ähvardab sind noaga?

Väljavõte bossip.com veebist.

Ma pole sellest eriti tahtnud kirjutada, kui mu lapsed eelmisest suhtest olid väiksed, aga nüüd on nad suuremad ja võib olla avameelsem. Nimelt, minu eelmises suhtes ähvardas abikaasa mind noaga. Sellise suure peakoka noaga, umbes nagu sel ülemisel pildil. Ning karjus: ma lõikan sul m...i maha, raisk! Ta lähenes mulle koridoris, nuga ühes käes ja teisega rebis mul püksid lõhki. See oli pärast seda, kui tulin vastu hommikut koju ja ütlesin talle, et käisin lõbumajas. Ma ei jõudnudki enam selgitada, et käisin lõbumajas lihtsalt joomas, sest minust poleks selle eesmärgipärast kasutajat sellises olekus lihtsalt olnud - naine võttis mul sõnad suust.

Ma olin päris ehmunud, see ähvardus lõi mind korraga kaineks. Ma ei tundnud oma naist enam ära. Tema silmis oli hoopis teistsugune läige, selline jube. Me olime olnud 11 aastat abielus, aga midagi säärast polnud varem kunagi olnud. Ta oli mind vahel käte ja jalgadega peksnud, kui purjus peaga koju tulin, ning minu prillid puruks löönud, kui jäin naabrinaisega pikemaks jutustama. Aga midagi säärast polnud kunagi varem näinud. Esiteks mõtlesin, et ilmselt ma mõjun naisele halvasti, kui ta niimoodi reageerib. Ta oli juba varem öelnud, et ta vihkab mind ja ma olen kõige vastikum mees maailmas. Teiseks olin hirmul, sest olin just lugenud, kuidas üks naine oligi oma mehel magamise ajal kööginoaga riista ära nüsinud. Hiljem olen lugenud, kuidas naised on kööginoaga oma mehele otsa peale teinud. Ja nagu öeldakse, mis keelel, see meelel.

Ma veetsin selle öö naisest eraldi diivanil ja ei julgenud uinuda. Hommikul ootasin, kuni naine oli lahkunud, võtsin koti, kapist paar särki ja läksin välja. Otsustasin, et ma oma naise juurde enam tagasi ei lähe.

See oli raske otsus, sest jätsin maha kaks last, poega, üks 10- ja teine 2,5-aastane. Aga mul hakkas ka nende pärast hirm. Sest esiteks kuulsid lapsed seda kõike pealt, teiseks olin hirmul, et naine võib vihahoos ka lastele liiga teha. Palju on juhtumeid, kus naine on mehega tülitsedes raevuhoos teise ilma saatnud nii abikaasa kui lapsed.

Ma tulin tulema, jätsin kõik sinnapaika ja alustasin täiesti uut elu. Samas olen hiljem mõelnud, et kas ma ikka tegin õigesti. Võibolla oleks pidanud suhtes edasi olema, et seda suhet päästa. Ja et jätsin lapsed sellise inimese hoole alla. Mu naine oli varem laste peal füüsilist vägivalda tarvitanud, neid käega löönud, näpistanud ja rihmaga peksnud. Aga mitte kordagi neid noaga ähvardanud. Ma tulin tulema heas usus, et abikaasa jätab lapsed ellu. Ma analüüsisin olukorda ja leidsin, et naise raevuhoogude põhjustajaks olin mina ja vihast minu vastu võis ta teha haiget lastele. Seetõttu leidsin, nii imelik kui see ka pole, et minu lahkumine võib olla hea ka lastele.

Hiljem on mulle öeldud, et olin nõrk mees, et ma olingi selle ära teeninud, et naine minuga niimoodi käitus. Või et ma oleks pidanud end rohkem kehtestama, vajadusel vastama vägivallale omapoolse vägivallaga. Ma ei tea, kas see oleks olnud hea lahendus. Või mis arvate? Mida teha, kui naine ähvardab noaga?