esmaspäev, 29. august 2016

Pasta bolognese a la Inno ehk kuidas vaene inimene omale süüa teeb

Pasta bolognese kastmega, väljavõte veebist.

Tegin eile tõesti üle pika aja pasta kastet. Me sööme pastat harva, sest see on nn rämpstoit, nii nagu ka kartul ja kaste on rämpstoit, aga üle pika aja ja praegusel vaesel ajal võib ju veidi patustada. Imelik oleks ju praeguses olukorras, kus inimestelt raha kerjame, kirjeldada, kuidas kodus teeme osso bucco't spargliga või turska kikerhernestega. Pastaroad on kõige odavamad. Toiduabist saab näiteks pastat - makarone, samuti õli, tomateid, aga ka konserv liha, sibulaid ja võibolla ka tomatipastat.

Itaalias söövad pastat vaesed inimesed ja kuivõrd vaesus on levinud üle maailma, siis sööb kogu maailm pastat. Minu arust on bolognese kaste neist kõige parem.

Kõigepealt, nagu ikka Vahemere köögis tuleb pannile panna õli. Mina panin vanast ajast kappi jäänud külmpress oliiviõli, aga vabalt võib panna muud õli nagu rapsi- või päevalilleõli. Õli tuleb panna enne kui pann on kuumaks läinud ja sinna sisse lõikusin kaks-kolm küüslaugu küünt. See on Epp Petrone abikaasa Justini ema tarkus, mis on Itaalia perekondades põlvest põlve edasi antud. Ja see töötab! Toit maitseb palju parem.

Niisiis õli sisse küüslauk ning siis oodata veidi, kuni õli kuumaks läheb ja sinna sisse panin veel sibulad hauduma. Muidu olen sinnasamma pannud peale ka hakkliha, aga eile vaatasin üht retsepti veebist ja seal soovitas praadida veel peekonit. Sibula kõrvale ma poleks saanud aga enam peekonit panna, sest muidu oleks sibul lihtsalt ära kõrbenud pannil koos küüslauguga.

Võtsin üldse teise panni ja praadisin kõigepealt umbes 100 g peekonit. Nagu ikka sinki praetakse. Lõikusin väiksemateks tükkideks. Lisasin veidi tavalist võid, see annab parema maitse. Siis lisasin sinnasamma umbes 200 g veisehakkliha. Ma valisin veise, see oli poes soodushinnaga, aga vabalt võib olla mistahes muu hakkaliha. Ning lasin hakklihal pruunistuda. Siis lisasin veidi soola, musta pipra unustatsin ära, aga lisada võib veidi musta pipart. Ning siis valget kuiva veini umbes klaasike. NB! toidu valmistamisel tuleb kasutada justnimelt kuiva valget veini, magus ei kõlba, see muudab toidu läilaks ja punane ka ei kõlba, siis värvub toit mustaks. Kuiv valge vein on kõige parem, Maximast võtsin ühe liitrise pakiveini, mis maksis 2 euro ringis. Pakimahlad sobivad hästi ja need on sama head kui pudeli omad. Ma tean, olen elanud 10 kuud Portugalis!

Siis panin veel kaks lusikatäit puljongipulbrit, seda soovitas see veebiretsept ja ma proovisin ära. Ning maitse oli lõpuks suurepärane. Ja lasin sel kõigel veini sees veidi haududa, vahepeal segades ja hakkliha tükke peenemaks litsudes. Ning siis valasin kogu selle kupatuse sibulale ja küüslaugule teisel pannil peale. Siis lisasin veel paar lusikatäit kuivatatud oreganot, mis annab toidule sellise itaaliapärase maitse. Lõikusin sisse kolm tomatit, mille oli eelnevalt kastnud potti kuuma vette, kus samal ajal keesid makaronid. Kuumas vees läheb tomatit koor lahti ning seda on kergem koorida. Koos koorega tomatid toidu sees ei kõlba. Värsked tomatid annavad toidule veidi värvi ja värskust. Lõikusin sisse veel ligi 100 g ilma kivideta rohelisi oliive, mida retseptis pole, aga mis annavad toidule hea maitse - seda õppisin Portugalis. Lasin haududa kuni tomatid pehmed. Ning siis lisasin umbes 100 g 30%-list tomatipastat, seda müüakse Maximas väga laias valikus. Lasin veel veidi haududa ning toit oligi valmis. Makaronid olid ka selleks ajaks ära keenud. Riivisin veel peale parmesani juustu.

Sellest kogusest saab pere mitu päeva süüa.