neljapäev, 11. august 2016

Savisaarest ja Oudekkist ehk Luca Brasi sleeps with the fishes

Edgaril on üks suur probleem.

Suur ego. Arusaam, et kõiki tema käske tuleb täita kohe ja vastuvaidlematult. Kui seda ei tehta, on Edgar pahane ja näitab seda ka kohe välja - allumatu võib arvestada, et järgneb karistus.

Kirjutasin siin ennist Oudekki Loonest. Kuidas ta mulle artikli kirjutamisega peale käis. Ma olin tema peale vihane, sest Juuli oli väga raskesti haige ja mina tema põetamisest kurnatud, aga Oudekki ei ole tegelikult mitte milleski süüdi. Ma nägin, millised olid tema silmad, kui me Katariina kohvikus kohtusime, ja need silmad olid täis HIRMU. Pöörast hirmu. Oudekki võpatas iga kord sisemiselt, kui Edgar tema poole pöördus. Mul oli seda raske vaadata, sest ma mõtlesin sellele, kuidas ma sellele mehele artiklit kirjutama pean, ja miski minus hakkas raevukalt selle vastu protestima. Midagi ei ole teha, ma olen mässaja. Ma vihkan vägivalda, ka vaimset vägivalda, ja kui ma seda endale lähenemas tajun, siis põrkan sellest vaistlikult eemale.

Savisaarel on nii suur ego, nii suur MINA, et ta on nagu suur laev, mis läheb oma teed nagu ta läheb. Ta ei ole selles süüdi, sest ta on Savisaar. Ta ei saa ennast muuta. Ta on Eesti poliitika suurkuju ja jääb selleks alatiseks. Aga kõik väiksed paadid, kes selle suure laevaga kaasa üritavad loovida, hukuvad. Kui paadimees just viimasel hetkel, enne järjekordset lainet, suure laeva külje alt meeleheitlikult minema ei aeruta. Kui paljud inimesed on üritanud selle suure laeva külje all edukalt edasi purjetada. Ja kui paljude lootused vaatavad nüüd meile vastu merepõhjast. Luca Brasi sleeps with the fishes, nagu öeldakse ühes tuntud filmis.

Ma kordan - see ei ole Savisaare süü. See on tema loomus. Miks skorpion kilpkonna nõelas, kuigi too teda seljas üle vee viis? Sest see oli tema loomuses.

Minu loomus on jälle eemale põrkuda, kui mulle vastuvaidlemist mitte sallival toonil käske jagama hakatakse. Ma ei saa sinna midagi paerata, nagu Savisaar ei saa midagi parata sinna, et ta kõike ilusat endale allutada tahab. Ilu võlub teda, aga samaaegselt tahab ta seda ka hävitada. Ja kõige rohkem võlub teda selline ilu, mida ta iialgi täielikult allutada ei saa. Sellise ilu hävitamise nimel on ta nõus tegema ka ennastohverdavaid pingutusi, võib-olla isegi surema.

Igaühel on valida, kuidas ta oma elu elab. Kas täites enese või kellegi teise unistusi. Teiste unistuste täitmisega on aga selline lugu, et kui need sinu omadega ei klapi või suisa vastuolus on, siis hakkad sa hävitama seda, mis teeb sind inimeseks ning kahaned järjest. Kuni sinust jääb järele tühipaljas kest, mis magab merepõhjas.

Ära lase sel endaga juhtuda, Oudekki.

10 kommentaari:

Maria ütles ...

Irja, pole mõtet hakata endale ise hauda kaevama. Lapsed on sul alles väiksed, Innost ju laste kasvatamisel ka asja pole.

Ma pole pätsikese austaja, aga kui laste isa oli ka nagunii kodus, siis ...oleksid saanud selle artikli kirjutatud küll. Nii pehmo ei saa ka olla...kui perel vaja söögiraha.

Inno ütles ...

Tundub, et oled ikka austaja, ära salga :)

Anonüümne ütles ...

Nojah, aga kui töö eest on makstud ja töö ikka tegemata, siis on ju 2 võimalust - kas raha tagastada või tegemata töö ära teha. Mis siin ikka heietada ja ennast õigustada.

Mis puutuvad siia Oudekki silmad või suured laevad? Ei miskit.

Anonüümne ütles ...

Sellised aferistid lõpetavad isegi Eestis pikapeale reaalse vangistuse peal.

Horros ütles ...

Vaat vahe Oudekki ja autori puhul on umbes selline nagu ühes anekdoodilaadses loos.
.
Mis eristab intelligenti lihtsalt koolis käinud inimesest. Kui koolis käinu astub võõra inimese jalale, siis ta vabandab. Intelligent aga ei astugi kellegi jalale.
.
Oudekki on inteligent.
.
Vana koera aga hüppama õpetada on suht kasin ettevõttmine. Enesekriitika kuluks marjaks ära.
.
Arvan,et aeg on asuda tootvale tööle, kui seda pisukest ikka juuste all napib, ning ego on nagu konnal lombi ääres.
.
.
Lootsin lugeda midagi konstruktiivset, kuid sama, kui mõnepäeva tagune mula. Praegune oli lihtsalt selle jätk. Ime, et kerjakontot polnud lõppu pandud.
.
Süüdimatus ja üllatav nahaalsus, millele on segatud sekka tuntav annus loomupärast rumalust ja matslikust, see on ikka väga kasin kooslus, et midagi uut luua.
.
Iseloom iseloomuks, arvan, et Oudekki iseloom on ägedam aga ta oskab end valitseda. Ka lipitseja ta pole, kuigi autor püüdis triviaalselt seda mõnest Oudekki žestist püüdlikult ja tagantjärgi välja lugeda.
.
Piinlik, kui madal ja käbi võib olla üks hing.
Häbi, häbi, häbi.

Horros ütles ...

Jälgisin just neelega, et kas neidis paneb sule karpi ja suudab vähemal vait olla aga ei.
.
Sõnu seada oskavad paljud, kuid sõnade taga võiks ju olla ka mõte, vähemalt mänglev ilu lugeja jaoks.
.
Tühi plärtsutamine on igav.
.
Sageli tundsid väikest kasvu mehed alaväärsuskompkeksi, kuid imelik on see, et sama tunnevad ka naised, lisandiks veel teise sama sugupoole arukus, mis kohe kuidagi ei mahu oma egosegusesse maailma.
.
Neidis, sulg karpi ja arstile. Või marjule vähemalt.

Anonüümne ütles ...

Tegelikult on irjal oigus raagivad need kes seda omal nahal tunda saanud ja see on paraku alluvatele piin

Anonüümne ütles ...

Alles kirjutasite, kuidas toredasti käisite Savisaarel kodus külas ja kontoris... Kas te siis varem ei teadnud, milline Savisaar on? Ometi olite valmis külla minema, kohvitama, koostööd tegema... Ka sellest kohvikus käimisest oli jutt ju pigem positiivne. Miks te siis Oudekki võpatamisest ja terrorist ei kirjutanud?

Inno ütles ...

Savisaar on kõigele vaatamata ajalooline tegelane, legend, Eesti poliitika grand old man, nagu Churchill Inglismaal. Temalt on palju õppida. Lisaks tahtsime koos lastega pilti teha.

Anonüümne ütles ...

tüüpiline. kuni kohvikuarve maksmiseni tehti eediku ees head nägu, pärast aga asuti sõnumitoojat tampima. hiljem muidugi paljastati mustad jõud.