pühapäev, 28. august 2016

Soome lapsetoetused Eesti omadest mitu korda kõrgemad


Lapsetoetuste süsteem Soomes, väljavõte Soome sotsiaalhoolekandeasutuse Kela kodulehelt.

Enne välismaale elama minekut on mõistlik omale asjad selgeks teha. Uurisin Soome sotsiaalhoolekandeasutuse Kela kodulehelt infot lastetoetuste kohta. Selgub, et Soome lapsetoetused on Eesti omadest mitu korda kõrgemad.

Soomes ja Eestis on kaupade ja teenuste hinnatase juba enam-vähem sama, mistõttu on laste puhul väga oluline, kui suured on sealsed toetused.

Alustame sellisest asjast nagu lapsendamine. Soomes maksab Kela lapsendamistoetust keskmiselt 3000 eurot, Eestis Sotsiaalkindlustusamet aga ainult 320 eurot.

Eestis on Soomest kõrgem ainult sünnitoetus. Eesti maksab ühekordset sünnitoetust 320 eurot, Soomes on sünnitoetus - äitiysavustus - 140 eurot, mille asemel võib välja võtta emapaki ehk nn äitiyspakkaus'e, kasti, mille sees on lapsele esmavajalikud tarbed.

Eestis maksavad sünnitoetust ka omavalitsused, näiteks Tallinn 320 eurot: pool kohe pärast sündi ja pool pärast lapse aastaseks saamist. Soomes maksavad omavalitsused igakuist nn kuntalisä neile lastele, kes ei käi lasteaias. Helsingis on see summa 264 eurot ühes kuus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni, edasi 219 eurot kuus kuni 2-aastaseks saamiseni ja sealt edasi 135 eurot. Helsingi lähedane Kauniainen maksab igas kuus kuntalisä 252 eurot kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Eestis maksab riik emapalka lapse 1,5-aastaseks saamiseni, Soomes makstakse seda raha (äitiysraha, vanhempainraha) kuni lapse 9-kuuseks saamiseni. Eestis on emapalga miinimum 400 eurot kuus, Soomes 600 eurot kuus. Lisaks emale võib Soomes isa võtta emaga samal ajal tasulist isapuhkust 18 tööpäeva, Eestis 10 tööpäeva.

Lapsetoetust makstakse alates sünnist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eestis on lapsetoetuse määr 50 eurot kuus, Soomes pea kaks korda kõrgem, 96 eurot kuus. Kolmanda lapse toetus on Eestis 100 eurot, Soomes 135 eurot.

Lapsehooldustasu, mida makstakse lapsehoolduspuhkuse (hoitovapaa) jooksul alla 3-aastase lapse vanemale on Eestis 38 eurot, Soomes on kotihoidon tuki kümme korda kõrgem, 341 eurot ühes kuus. Kui pere tulud on väiksemad kui 2000 eurot kuus, makstakse hoitohoidon tuen hoitolisä veel 183 eurot kuus. Omavalitsused maksavad sellele veel lisa üle 200 euro kuus, vaata infot eespool sünnitoetuse juures.

Kui vanemad tahavad enne lapse 3-aastaseks saamist käia tööl osalise ajaga või kordamööda, makstakse paindlikku hooldetoetust (joustava hoitoraha) olenevalt töötatud ajast 162-243 eurot kuus lapse kohta. Eestis sellist asja ei ole. Osalist hooldusraha (osittainen hoitoraha) 98 eurot kuus makstakse Soomes 1. ja 2. klassi läinud laste vanematele, kui nad aitavad kooli läinud last ja teevad tööd alla 30 tunni nädalas.

Kui last kasvatab üks vanem ja teist vanemat ei ole või teine vanem ei maksa, siis Soome riik maksab lapsele elatisraha (elatustuki) 155 eurot kuus lapse kohta. Eestis sellist asja ei ole, aga tahetakse uuest aastast sisse viia määraga 100 eurot kuus lapse kohta. Elatise maksja saab Soomes taotleda ajutist maksepuhkust ajaks, kui ei suuda elatist maksta, Eestis pole selline asi võimalik.

Erivajadusega laste toetused on Soomes hoopis teisest kategooriast. Näiteks sügava puudega lapse toetus (vammaistuki) on 420 eurot, Eestis ainult 80 eurot. Lisaks makstakse puudega last hooldavale vanemale hooldustoetust (erityishoitoraha), mille suurus on sarnaselt vanhempainraha'ga minimaalselt 600 eurot kuus, Eestis on puudega lapse vanema toetus 19 eurot, lisaks maksavad hooldustoetust omavalitsused ja sedagi ainult 80 eurot kuus.

Arvutasin kokku, et meie pere saaks Soomes praegu lapse- ja puudetoetusi kokku 1936 eurot kuus, Eestis saame praegu 317 eurot, lisaks taotlesime nüüd lisaks puudega vanema toetust (mis oli kahe silma vahele jäänud) 19 eurot, kokku siis 336 eurot. Vahe on siis Eesti ja Soome vahel 1600 eurot ühes kuus. Päris märkimisväärne.

NB! Puudega vanema toetust saab siiski ainult siis, kui lapsevanemal endal on puue.

Siin on ülevaade Eesti peretoetustest (Sotsiaalkindlustusameti veebist):

21 kommentaari:

Daria ütles ...

Osad kuntat (maakonnad) maksavad veel erytyslisa, see tähendab siis seda kui erivajadusega laps kodus on, mitte lasteaias. Minu maakonnas jääb see 350- 450 vahele. Kasvatan kodus erivajadusega last ja see on tõesti lihtsam Soomes. Olukord Eestis erivajadusega lastele ja täiskasvanutele on nukker. Ja mitte ainult rahalises mõttes.

Irja ütles ...

Väga tore. Kui saladus pole, siis kuidas sa ise Soome sattusid? Mis tööd alguses tegid? Meie tahaks ka eelkõige just Juulikese pärast minna ja põhimõtteliselt võiksin ma teha ükskõik millist tööd. Oskaksid sa äkki mulle midagi soovitada?

Mirjam Kala ütles ...

Irja sa ei usu ometigi ise ka seda, et sa oleksid valmis ükskõik millist tööd tegema.:D Alles kirjutasite, et te ei hakka igasugust tööd tegema vaid see peab ikka olema mis teile meeldib ja sellepärast polegi veel leidnud. Kust siis jälle selline meelemuutus üle öö tuli?

KarmenKitekat ütles ...

Hmmm, mis asi on puudega lapse vanema toetus eestis? Kellele seda makstakse? Mis tingimustel? Mul on ka raske puudega laps ja sellist toetust pole osanud küsida...

Kats ütles ...

Hetkel tundub mulle, et Soome tahate te minna puhtalt raha pärast. Kas see ei ole kuidagi haiglane, minna kuskile ainult selle pärast, et seal saab rohkem raha? Kui minna Soome elama, siis peab silmas pidama ka üüre, mis on sealt tohutult kõrged, võrreldes Eestiga, lisaks on paljud asjad kallimad. Kokkuvõttes jääb raha sama palju kätte kui Eestis võib jääda ka vähem.

Inno ütles ...

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on info puudega vanema toetuse kohta.

Inno ütles ...

Puhtalt raha pärast ei läheks, aga raha on kindlasti üks argument. Millestki peab ju elatist ka maksma, Eestis poleks see võimaluk.

Inno ütles ...

Kui muud ei leia, siis tuleb ükskõik millist tööd teha, vähemalt mõnda adga.

r sa ütles ...

LTuleks endale yks töökoht sebida. Parem kui töölepingus puudub klausel tähtajalisuse kohta (katseaeg!?). Jne jne. Elamine, st aadress Soomes.
Siis yks osapooltest maistraattin. No ennem saab selle verokortti ka teha. Peamine, et tulek tööle.
Vot seda ma ei tea kuidas nyyd nende paluunmuuttajatega on aga netis peaks yleval olema.

r sa ütles ...

Ehk yhinemine perekonnaga ka läheks läbi. Ja ärge kaugele vaadake, ikka Hki, Espoo, Vantaa, Uusimaa ka

Inno ütles ...

Jah, ise ma Soome poole ei vaatakski, ei raha ega muu pärast, aga laste, eriti erivajaduste laste koha pealt oleks Eestisse jäämine täiesti vastutustundetu käitumine. Arvestades, mis võimalused on Soomes ja mis Eestis.

Irja ütles ...

Kui sul on puudega laps, kes vajab su abi 24 h, siis on väga suur vahe, kas sulle makstakse 80 või 400 eurot kuus. Pluss puudega last hooldava vanema toetus, mis on Soomes 600 eurot, Eestis 19 eurot. Iga puudega lapse vanem läheks Soome, kui vaid saaks. Minu jaoks kaalub Soome Eesti üle ka seepärast, et ma olen pooleldi soomlane. Mu ema isapoolne suguvõsa on pärit Kuopiost. Miks ma ei võiks minna oma juurte juurde? Mida vanemaks saan, seda rohkem soomlasena ennast tunnen. Kuna Soome väärtustab laste kasvatamist ja eriti just puudega lapsi palju rohkem kui Eesti, siis oleks täielik rumalus mitte minna. Seda enam, et Soome palkade ja toetuste juures saame ilusti ära maksta ka Inno elatise.

Kats ütles ...

Kui Eestis ei ole võimalik, siis kuidas seda on Soomes. Soomes on esiteks palju rangemad reeglid, näiteks kui lapsed on erisoost, ei tohi nad samades tubades olla jne. Soome üür on tohutult kallid, alates 800€ kui elada Helsinkis siis veel kõrgemad. Ainult lapseabil saadud rahast ära ei ela, sest niisama ei saa Soomest lasteraha taodelda, ennem peab käima teatud aja tööl jne. See kõik on palju raskem protsess kui aimata oskate.

Irja ütles ...

Minu terve suguvõsa elab Soomes, nii et olen Soome süsteemiga väga hästi kursis, Kats. Laste- ja puuderaha hakkavad jooksma kohe, kui sinna tööle lähed. Tõsi, peab olema tööleping, aga raha hakkad saama kohe. Soomes on ka võimalik elada nõnda, et toidu peale sentigi ei kuluta. Saad käia kasvõi iga päev leivajärjekorras, kust saad igasugust toitu - kaasaarvatud gluteenivabad tooted. Mööblit, riideid jms on võimalik saada kierrätyskeskuksest ehk taaskasutuskeskusest jne.

Ma ei ütle, et Soome on tingimata parem kui Eesti ja me alles kaalume sinna minemist, aga sotsiaalsüsteem on seal kordades paremini korraldatud kui Eestis.

Mirjam Kala ütles ...

See, et te Soome lähete on siin blogis juba tükk aega tagasi välja pakutud, et järgmine samm on soome sots. abi kaela ja see pole sugugi üllatus. eestis pakuti ju ka Juulile juba eelmisest sügisest teraapiat ja ravi. Lausa vesiravi, aga kõige parem pidi ju olema ikka teie oma enda tegutsemine ja Roosi kelle pealt ta õpib ja otsustasite, et Juuli ei vaja sekkumist. Nüüd on siis Juulike ees ja taga, et tema pärast. Mina usun ka, et ikka raha pärast. Kui inimene tahab tööd teha, siis saab ta seda igal pool teha, aga pidevalt laste taha pugeda ja neid ära kasutada on õudne.

Inno ütles ...

Juulile pole Eestis keegi midagi pakkunud, ise tuleb otsida, mida või kuidas saab. Me lihtsalt olime kuulnud, et üks angelmani pere käis Pärnus Tervise Paradiisis rehabilitatsiooni teenust saamas, või mis teenust, rohkem puhkamas, ja tahtsime ka seda võtta, sest Juulikesele meeldib vesi.

See on ka üks Eesti viga, et koostatakse rehabilitatsiooniplaan, aga tegelikult pole see plaan, vaid esialgne visand, eskiis, mille alusel tuleb vanematel endil plaan kokku panna. Ühelt poolt on see hea, annab rohkem vabadust, aga teiselt poolt on rohkem mässamist. Plaani koostamine ehk sisuliselt kogu vastutus on Eestis lükatud vanematele, kes niigi on hõivatud oma lapsega. Kui plaan valmis, siis tuleb veel käia pensioniametis ja registreerida ära need asjad, mis välja valitud. Üks paras vanemate jooksutamine käib selles osas. Justkui vanematel muud teha poleks.

Eesti puhul on paha see, et keegi ei tea angelmanidest suurt midagi. Sest neid lihtsalt pole piisavalt, et mingeid järeldusi teha. 4-5 angelmani last on Eestis ja nemadki väga erineva deletsiooni tasemega, väga erinevate vaevustega. Angelmanide osas on lapsevanemad paratamatult ise kõige suuremad eksperdid. Neid peaks usaldama ja toetama, nii moraalselt kui rahaliselt, selle asemel, et kogu aeg tänitada. Mirjam, ma tahtsin teile öelda, et häbi peaks teil olema!

Mirjam Kala ütles ...

Alles kirjutasite, et Irja juba ootab, et saab hakata Juuliga SPA-s käima ja sügisel juba koostati raviplaan valmis. Igal pool töötukassas ja toidupangas ja ei tea kus veel saate käidud kus midagi on loota ja natakse, aga nüüd kui lapsele on vaja siis on jälle 100 viga.Mina jälle lugesin, et mida varem lapsega tegelema hakatakse seda paremad on tulemused .
Minul küll ei ole häbi. Ausõna ei ole, aga sellistel nännipunnidel, kes ainult virisevad ja vinguvad iga asja peale peaks küll häbi olema.
Ausõna ikka ei ole Sirje. Veel on inimesi, kes teile tõtt näkki ütlevad.

Inno ütles ...

Aga mida sa targutad, kui mitte millestki midagi ei tea ja lollus pressib igalt poolt välja. Mine õpi omale mõni amet parem.

Mirjam Kala ütles ...

Ma ju kommenteerin teie endi juttu, aga kust tuul sealt meel. Millegipärast teie arvanḿused ja postitused kogu aeg muutuvad. Ühel päeval on nii, aga teisel päeval juba hoopis teisiti.Eks peate siis hakkama oma kirjutisi üle lugema, et midagi ümber lükata.Seda, et te ei mäleta mida kiŕjutate on siin ennegi kirjutatud.
Minul on elukutse olemas ja ma kavatsen seda tööd veel kaua teha, sest see meeldib mulle.Boonusena on veel huvitavad koolitused ja isegi luuludega vanematest on juttu olnud.

helenareads ütles ...

Tulin ise eile üle lahe Soomest, mul on kaks kodu, abikaasa töötab Soomes. Töökoht Helsingis, ise elab 35km eemal Nurmijärvil. Netto 2000eurot. Abikaasa läks 12 aastat tagasi Soome pensionisammast koguma- nagu ta ütles. Nüüd on jäänud veel 3aastat töötada. On olemas Infopankki.fi, kus on palju informatsiooni neile kes tulevad Soome elama, tööle või õppima. Irja saab taotleda elamisluba Soomes, kui üks vanem või vanavanem on olnud sünnijärgne Soome kodanik. Vaadeldakse kui tagasipöörduja ehk (paluunmuutaja). Kuhu kanti teie oleksite nõus kolima? Muidugi sinna kus on tööd leida. Kui üks inimene töötab, elab Soomes ka ära + lastetoetused. Eluaseme peale kulub kõige rohkem raha, sest üürid on kõrged. Inimesed on pingevabamad ja sõbralikumad. Metsarajal tulevad inimesed vastu ja teretavad või kui lased lapse koos vanemaga üle sõidutee, tänab laps tõstes käe üles. Muidugi algul võtab keskkonnaga harjumine aega. Edu!

Irja ütles ...

Eelistaksin Helsingit või Turkut, sest sealkandis on mul sugulasi. Elamisloa taotlemine on hea mõte, uurin seda. Aitäh heade nõuannete eest!