laupäev, 27. august 2016

Välismaale elama? Miks ka mitte!


See pilt on tehtud siis, kui esimest korda välismaale elama jäämist kaalusin - 1996. aastal USAs Ameerika Hääles praktikal olles. Pildil koos Ameerika Hääle veterani Ilmar Külvetiga tema Washingtoni korteris. Mäletate veel Külveti häält: „Siin Ameerika Hääl, Washington. Tere õhtust, head kuulajad Eestis.”

Meile on Irjaga soovitatud juba aastaid minna välismaale elama, eriti pärast seda kui meil blogi pidamise pärast Rakvere kodus läbiotsimine korraldati ning terve maja pahupidi pöörati. Isegi pesusahtlis tuhniti ja madratsi alla vaadati. Kõik sahtlid ja kapid pöörati pahupidi.

Läbiotsimine oli muidugi šokk. Isegi Venemaal polnud tol ajal, 2009. aasta kevadel veel sealse tuntuima blogija Aleksei Navalnõi juures läbiotsimist korraldatud. Ma ei kujuta ette, mida meie juurest otsiti - kohtumääruses oli märgitud, et läbiotsimine on blogiga seotud asjade leidmiseks. Kõik arvutid ja telefonid võeti ära. Lõpuks mitte midagi ei leitud ja menetlus lõpetati vaikselt ära, asjad anti mingi poole aasta pärast tagasi. Aga vastik tunne jäi ikka. Kui ikka su kodus, kõige intiimsemates asjades on tuhnitud, siis pole asi enam see. Eriti halvasti mõjus see läbiotsimine Irjale. Sestap kolisime sealt ära Võrru ja oleme tänaseni olnud Võrus. Kui Irja ema soovis Rakvere maja maha müüa, siis polnud me sellele vastu.

Võru on olnud igati hea keskkond, nagu vanajumala selja taga. Võrus sündisid meil lapsed. Aga Võrus on see paha asi, et pole tööd. On selliseid lihtsamaid asju, aga kui midagi tõsist teha, mis võimetele vastaks, siis seda ei ole. Oleme mõlemad väga hea haridusega, meil on keeled suus ja puha, aga Võrus seda kõike kasutada ei saa. Valikuvõimalused on väga väiksed. Tunned, et jääd arengus maha, ei õpi midagi uut juude. Võru on fantastiline koht puhkuse veetmiseks ja lühiajaliseks elamiseks, isegi töötamiseks, aga pikaajaliselt mitte. Tahaks juba midagi muud avastada.

Mul on elus olnud korduvalt võimalus välismaale jääda. See oli paarkümmend aastat tagasi, kui olin USAs Washingtonis Ameerika Hääle raadiojaamas praktikal. See oli mingis mõttes sümboolne, sest olin poisikesena kuulanud Ameerika Häält, niipalju kui see võimalik oli. Nüüd sain kõigi oma tolleaegsete iidolitega isiklikult kokku, nuusutada seda õhku, mida nemad olid kunagi nuusutanud. Mis seal salata, Eesti iseseisvumisel, moraalse toe andmisel mängis Ameerika Hääl väga suurt rolli. Ainult sealt sai teada tolleaegsete vabadusvõitlejate Lagle Pareki, Tiit Madissoni ja Heiki Ahoneni tegemistest. Madisson oli minu ja küllap paljude eesti noorte suur iidol. Ameerika Hääl hoidis kõrgel Eesti iseseisvuse lippu.

Pärast läbiotsimist oligi esimene kord, kui mõtlesin, et pagan, oleks pidanud 1996. aastal USA-sse elama jääma, kui mul selleks võimalus avanes. Mulle pakuti töökohta ja Eesti mõistes väga head palka. Aga ma ütlesin sellest võimalusest ära, sest minu tolleaegne abikaasa oli sellele vastu. Tema ei osanud õieti ühtegi teist keelt peale eesti keele ja temas tekitas Ameerikasse kolimine külmavärinaid. Meil oli just sündinud esimene laps ja seetõttu matsin selle mõtte maha - kuidas ma ikka naise ja väikse lapse maha jätan. Ameerika asemel kolisime Tartust Tallinna.

Nüüd aga on teine lugu. Irja oskab hästi võõrkeeli nagu ka mina ja tegelikult võime küll teisi maid ja rahvaid avastada. Isegi Portugalis saime hakkama ilusti 10 kuud, kuigi mina üldse portugali keelt ei osanud. Nüüd saan ikka jutust aru ja ühte koma teist oskan isegi rääkida. Me kaalusime Portugali elama jäämist, aga sealne kuumus tõi meid tagasi Eestisse. Otsustasime, et Portugali me ei jää - pealegi on väikeste lastega halb elada kohas, kust sa pead kogu aeg ära käima.

Irjale tegelikult väga meeldib Soome. Ta on ema poolt soomlane ja ta valdab vabalt soome keelt. Ta vaatab iga päev Soome televisiooni, loeb Soome ajakirju ja neelab Soome autorite raamatuid. Kliima poolest sobib Soome Irjale ideaalselt, näiteks Võrus on suviti liiga palav.

Irja ema unistus oli kolida Soome, siis kui selleks võimalus avanes paarkümmend aastat tagasi, aga isa oli vastu. Nimelt jällegi - isa ei osanud soome keelt. Ja mis sa võõral maal teed, kui keelt ei oska. Väga raske. Irja tegelikult on ka mulle juba aastaid rääkinud Soome kolimisest, aga siis laitsin mina selle mõtte maha. Ma nimelt ei talu eriti külma. Võrumaa on minu jaoks kliima poolest viimane piir. Meil polnud siis veel lapsi ka. Nüüd aga, kui meil on kaks last, neist üks erivajadusega, siis on minu arvamus muutunud. Ma oleks nõus elama Soomes. Mulle pole see probleem, sest valdan ise samuti vabalt soome keelt. Kui külm on, saan käia kasvõi iga päev saunas.

Meie huvi Soome minna poleks raha pärast, vaid sealse keele ja kultuuri pärast. Ma pole juba aastaid Soomes teatris käinud. Ma olen käinud Soomes koolis ja elanud seal lühikest aega, mulle väga meeldib Suomen Kuvalehti ja Helsingin Sanomat. Meile olid Tartusse need väljaanded tellitud, aga see on väga kallis, välismaale tellides tuleb maksta mitmekordset hinda. Samuti ei näe Eestis kõiki Soome telekanaleid.

15 kommentaari:

Üllar Saar, 48, ehitusala ettevõtja, FIE ütles ...

Töötu eks-ajakirjanik ärkas.
Hele päike paistis aknast otse sisse. Kell võis olla juba 10. Võib-olla isegi 12.
Eks-ajakirjanik ajas end aegamisi üles.
Abikaasa oli juba serveerinud maitsva ja tervisliku hommikusöögi. Muna, kartulid, tomat ja petersell musta pipraga. Kõrvale tass musta kvaliteetset Lavazza Qualita óro kohvi.
Eks-ajakirjanik avas arvuti. Käis läbi tähtsamad kollase pressi väljaanded, kontrollis kas blogisse on lisandunud uusi kommentaare, kirjutas kollase pressi uudiste põhjal paar bloginupukest juurde.
Nautis väikeste lonksukestega Lavazza Qualita órot ja otsustas läbi vaadata laekunud posti. Teade Töötukassast, paar arvet, kohtukutse. Viimased lennutas läbi lugemata prügikasti. Töötukassa oma on oluline. Need jobud nõuavad iga nädal näonäitamist. Ja see on kiidetud IT-riik!
Mõelda parem millestki meeldivast. Hapukoorega tehtud kukeseenekastmest värskete kartulite ja tilliga.. Lõunani oli veel aega. Peaks enne ühe jalutustiiru tegema, mõtles töötu eks-ajakirjanik.

Inno ütles ...

Väga hea!

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kana Kaks ütles ...

No aga miks te ei hakka lihtsalt vaikselt kolimiseks ettevalmistusi tegema? Miks te treite neid nupukesi ja püüate põhjendada (kusjuures põhjused pidevalt muutuvad)? Kas te loodate, et teid hakatakse ümber veenma, et te ikka ei läheks või? Mina küll arvan, et kui sommid on teid niisugustena nõus oma kaela peale võtma, siis jumal nendega. Ise on lollid. Ja küllap te varsti siunate sealset süsteemi ka- teil on nimelt kogu aeg kärss kärnas.

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Alice ütles ...

Ma panen Üllarile 5+ ja olen täiesti temaga ühel nõul.Tähismaasid iseloomustab täpselt 1 lause. kust tuul, sealt meel. Teeks ühe asja ka lõpuni ja kirjutaks siis, aga kogu aeg enda ülistamine ja upitamine, aga tegemata jätmiste nimekiri kahjuks räägib teist keelt.

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
marge ütles ...

Mina ei saa aru, et mida te siis tegelikult tahate? Ühes postituses on et kahju et tööd ei leia kuskilt, teises et ongi hea, et tööd ei ole- saab lastega olla ja tervis ka läheb paremaks kuna pole stressi jne. Mõnedes postitustes te kirute et tööd ei ole, teistes ülistate kui hea on , et tööd ei ole..

Inno ütles ...

Ma lihtsalt oskan näha ka selles midagi positiivset, et tööd pole.