laupäev, 24. september 2016

Eesti õnnetus on õnnetus?

Seda pole vist vaja pikemalt selgitada, sellest saavad kõik Eestis elavad inimesed ise aru, et elu Eestis on stagneerunud. Meenutab nõukogude liidu lõpuaastaid, kus valitseb ükskõiksus ja minnalaskmise meeleolu. Kus valitseb pessimism olemasoleva suhtes ja millegi uue ootus. Ent erinevalt tollasest ajast, mil silme ees oli iseseisvumine, pole praegu mingit selget sihti. Kõik on justkui saavutatud, aga oodatud õnne ikka pole. Ja mingit lahendust ka näha pole.

Uuringute järgi on eestlased üks kõige õnnetum rahvas Euroopas. Aga see, õnnetus võib ollagi üks ühiskonna stagneerumise põhjuseid.

Eestlased teavad hästi Seppälä nime põhiliselt ühe tuntud kaubamaja järgi, aga eestlastel tuleks teha tutvust ühe teise Seppälä, nimelt Emma Seppäläga, USA Stanfordi Ülikooli teadlase, õnneuurijaga. Tema värske raamat õnnest aitab eestlastel leida vastus küsimusele, miks nad on õnnetud ning ühtlasi veenduda selles, et õnnetu olek pärsib üldist arengut.

Nagu Seppälä toob raamatus välja, siis on õnnelikud inimesed innovatiivsemad ja mis eriti tähtis, uuringute järgi tervelt 12% produktiivsemad. Eestlastele heidetakse just ette vähest produktiivsust. Mis see päriselus tähendab? Eelkõige seda, et Eestis ollakse töö tegemisel harjunud tuima nühkimisega. Aga selleks, et edasi areneda, rohkem saavutada, olla maailmas esirinnas, peab töö olema fun. Inimesed peavad tööd tegema entusiastlikult, silmade särades, siis on võimalik saavutada enamat. Vaadakem hetkeks ringi - kui paljudel teie ümber olevatel inimestel silmad säravad - ma ei mõtle siin hommikuse õlle või jointi tekitatud sära - kas selliseid inimesi üldse on? Ja kui silmad ei sära, siis miks ei sära?

Muide, üks lihtsaid mooduseid sära silmadesse saamiseks on lapsed! Lapse sünd - see on igal juhul õnnelik sündmus, looduslik meeleolu tõstja, mis toob positiivseid emotsioone. Eestis sünnib vähe lapsi, pole ime, et inimesed on nõnda mornid.

Kas olete tähele pannud, et õnnelikud inimesed justkui tõmbavad enda ümber teisi inimesi, nendega tahetakse suhelda, nendega koostööd teha. Sest inimene saab alateadlikult aru, et õnnelik olek toob edu. Ja mis seal salata, kõik tahavad teiste õnnest osa saada, isegi kõige paadunumad stressis küünikud. Need viimased haaravad õlekõrrest.

Kui Eestis on inimesed tusased, ei naerata, nühivad tuimalt ilma särata silmis oma tööd teha, siis pole imestada, et paljud noored tahavad Eestist ära. Inimene, eriti noor inimene tunnetab kohe ära, et midagi on valesti. Ta tahab alateadlikult sinna, kus koos on palju rõõmsaid inimesi, siis on palju rõõmsam ka tööd teha. Kas pole nii?!

Eesti haigekassa on pankrotis, sest inimesed on üha haigemad. Miks? Sest õnnetunde puudumine muudabki inimesed haigemaks ja vastupidi, õnnetunne aitab ära hoida veresoonkonna haiguseid, neid peamisi surma põhjustajaid Eestis. Äsja jäi süda seisma Eesti ühel andekal ajakirjanikul Aarne Rannamäel. Aga kas te nägite teda kordagi naermas, südamest naermas? Mina ei näinud, ekraanil igatahes küll mitte. Tal oli alati selline nägu peas, nagu hakkaks kohe surema. Ja surigi ära. Kui paljudel eestlastel on selline surija nägu peas, mõelgem!

Selleks, et olla ja saada õnnelikuks, pakub Seppälä välja kuus võtmetegurit:

1. Ela ja tööta hetkes. Selle asemel, et mõelda sellele, mis tuleb, keskendu sellel, mis parasjagu käsil. Tänu sellele oled produktiivsem ja karismaatilisem.

2. Ole paindlik. Selle asemel, et olla üle koormatud, treeni oma närvisüsteemi taastuma tagasilöökidest. Sellega vähendad loomulikul moel stressi.

3. Kontrolli oma energiat. Selle asemel, et tegeleda koormavate mõtete ja tunnetega, õpi kontrollima oma energiat, et jääda rahulikuks ja keskendunuks. Sellega hoiad oma energiat kõige tähtsamateks tegevusteks.

4. Ära tee midagi. Selle asemel, et kogu aeg midagi teha, võta aega mitte millegi tegemiseks, lihtsalt olemiseks. Tänu sellele muutud innovatiivsemaks ja loovamaks.

5. Ole hea iseenda vastu. Selle asemel, et end pidevalt piitsutada ja olla kriitiline enda vastu, ole endaga kannatlik ja pea meeles, et aju on loodud selleks, et õppida uusi asju. Nõnda parandada oma võimet saavutada edu ja õppida vigadest.

6. Ilmuta huvi teiste suhtes. Selle asemel, et olla kinni ainult enda tegemistes, ilmuta huvi teiste vastu. Nõnda saavutad parema positsiooni oma kolleegide silmis.

Eestlastele teadmiseks: te pole üksi oma õnnetuse murega. Õnneraamatu autor kirjeldab, et kui asus elama Stanfordi USA Läänerannikul, kus asuvad Palo Alto ja Silicon Valley, siis polnud ta kusagil mujal näinud nii palju õnnetuid ja läbi põlenud inimesi ja ei olnud kohanud kusagil nii palju enesetappe kui seal. Eestis tuuakse eeskujuks Silicon Valley't, aga vähesed teavad, mis elu seal tegelikult elatakse ja mis on sealse nn edu hind tegelikult.