esmaspäev, 12. september 2016

Eks mul on head eeskujud ka :)



Inno kirjutas, kuidas mul ei ole mingi probleem saata perse keda iganes, kes mind alandada ja mu vabadust piirata üritab. Eks mul ole head eeskujud ka ning mitte ainult soomlastest esivanemate seas.

Minu isapoolne vanavanavanaisa Juhan Vaher lükkas mõisniku ühes hobuse ja vankriga kraavi, kui too talle kitsal maanteel vastu tuli ja käratas: „Mats, teelt eest!”

Minu isapoolne vanaisa Gustav Eduard ei allunud küüditajate tahtele ja astus poolel teel Irkutskisse küüdivaguni pealt maha. Pani läbi metsa plagama, sõitis lühimaarongidega läbi Venemaa ja jõudis ilusti koju naise juurde tagasi.

Minu vanaema Julie Eveline läks isa vastuseisule vaatamata („Milleks naistele kooliharidus!”) Tartusse õppima ja pidas hilisemas elus nii koolidirektori kui -õpetaja ametit, tõestades, et sa ei pidanud juba kahekümnendatel mees olema, et elus edu saavutada.

Minu isa Georg Vager astus vanemate vastuseisule vaatamata Eesti Leegioni ja läks venelastele vastu. Kui sakslased teda Saksamaale viia tahtsid, siis ei allunud käsule ja ühines paarisajamehelise ainult eestlastest koosneva väesalgaga, mis pidas Keila all ennastsalgavat lahingut vene tankide vastu.

Nüüd emapoolsest suguvõsast. Minu vanaisa Väinö kirus venelasi juba vene võimu ajal. Tema lemmikütlus oli: „Ryssä on ryssä, vaikka voissa paistaisi!” Ta ei teinud kunagi midagi, mida teha ei tahtnud, isegi kui pidi seepärast kannatama.

Minu onu Eino astus välja nii Nõukogude Liidu kui Soome riigi vastu, kui võitles ingerlastele välja õiguse Soome tagasi elama kolida. Tal jätkus söakust selle nimel isegi näljastreiki pidada ja tema kangekaelsus viis sihile: Soome riik vabandas ingerlaste ees ja andis neile võimaluse Soome paluumuuttajatena tagasi kolida koos kõigi sotsiaalsete garantiidega.

Nad kõik on mulle suurteks eeskujudeks ja alati, kui mul on elus valida, kas olla julge ja jääda truuks oma eesmärgile, või olla arg ja tõmmata tagasi, siis valin esimese variandi. Ma ei saa ju oma kangetele sugulastele alla jääda :).

Ülemisel pildil minu küüdirongi pealt maha astunud vanaisa Gustav Eduard Vaher koos naise Julie ja poja Georgiga kolmekümnendate aastate alguses Võrumaal Osulas.

Ja siin minu vanaema Julie, kes ei pidanud millekski oma kihelkonna koolmeistrist isa Aadam Purru ütlust: „Milleks naistele kooliharidus!”

11 kommentaari:

. ütles ...

Kuidas siis sinust on kasvanud südametunnistuseta ja müüdavate põhimõtetega varas, sellest ma nii uhkete esivanemate plejaadi vaadates aru ei saa....vesivõsu?

Alice ütles ...

Sinu puhul on tõesti käbi kännust kaugele kukkunud. Ma kujutan ette, et su esivanemad oleksid küll väga kurvad kui teaksid missugune inimene sinust on saanud.
Kogu aeg sa uhkeldad siin oma vabaduse piiramisega, aga huvitav kui töö jätad tegemata olles mitmeid kordi veel lisaaega saanud, seda enam, et raha on töö eest käes, siis ikka piiratakse sinu vabadust ja sind alandatakse. Kui süüdimatu üks inimene siis võib ikka olla.
Ise kirjutad, et sul on nii palju eeskujusid, aga kuidas siis sinust selline hoolimatu ja teiste inimeste ärakasutaja kasvas?

Irja ütles ...

Ma Savisaare perset lakkuvatele küsimustele ei vastaks.

Alice ütles ...

Ähvarda nüüd ikka karmaga ka veel. :D
Sa oled nii naljakas.Kui sul enam midagi öelda pole ja sa oled nurka aetud, sest mul oli järjekordselt õigus, siis hakkad ropendama. Kuidas selle sinu ühe kommiga oli, et kui inimesele halvasti ütled, siis pärast on endal nii paha. Loodan, et juba on.
Ma olen sulle mitu korda kirjutanud, see, kellele sa külma tegid pole nimeliselt üldsegi tähtis, vaid palju hullem on sinu tegu.Antud juhul pole see üldse inimesega seotud, aga äkki tõesti hakkab mulle kunagi veel Savisaar isiklikult meeldima. Korra olen Raekojas ta vastuvõtul küll käinud ja isegi kingituse saanud kauaaegse ja tulemusliku töö eest.Võib-olla peaks teda uuesti kunagi õnnitlema minema kui ta kohtus teie üle võidab.

ann ütles ...

See, et oma teed käia, on muidugi hea. Aga halvasti ütlemine, priuhh-prauhh, nitaki-nätaki vasakule ja paremale ... no ma olen selliseid inimesi kõrvalt näinud, kellel pool juttu on alati uhkustamine, kui paljudele nad on ikka halvasti öelnud ja kui paljudega ikka tülli läinud. Kelle jaoks tülliminek on julguse- ja uhkuseasi. Et voh - tehke järgi!!! Lõpuks pole neil palju kellegi ees uhkustada lihtsalt :), sest keegi teine nende vaimustust nende konfliktsest isikust ei jaga.

Konflikti käigus kedagi p. saata ei ole tegelikult hea kalduvus ja kui see juhtub (no emotsioon keeb üle või nii), siis tegelikult oleks kena vabandada. Mitte üldse hirmu pärast, aga ... no ei ole õige niimoodi.

Irja ütles ...

Alice - miks sa arvad, et sul oli järjekordselt õigus? Sa oled nii naljakas. Ma olen selliseid inimesi varemgi kohanud, kes arvavad, et neil on alati ja järjekordselt õigus, ning enamasti on tegu (suuruse-)hulluse ehk mania grandiosa all põdevate isikutega. Mitte kellelgi ei ole kunagi kogu aeg õigus. See, et sa seda arvad, ütleb sinu kohta väga palju. Mina olen elus palju eksinud ja ma ei häbene seda. Eksisin näiteks laste saamise ja sünnituse osas, pärast tunnistasin seda siinsamas blogis. Eksisin Liis Haaveli osas - ka tunnistasin. Miks sina arvad, et sa ei eksi?

Ann - olen nõus. Kena on vabandada. Ja ma ei oleks Savisaart kunagi p... saatnud, kui ta ei oleks mind Juuli haiguse ajal survestama hakanud. See ületas minu jaoks piiri. Sa ei saa olla nii ebainimlik, et sa ei saa aru - kui lapsel on palavik ja krambid, siis kuulub vanema kogu tähelepanu temale ja on jõhkradlik nõuda, et ta sel ajal veel midagi muud teeks. Savisaar oli nii egoistlik, et ta ei võinud Juuli haiguse lõpuni oodata. Okei, muidugi ma reageerisin üle. See on minu loomus, mis teha. Samas on mul tagantjärele hea meel, sest ma tunnen oma südames, et Savisaarega koostöö tegemine ei ole õige. Temas on nii paöju negatiivset energiat, et see nakkab endalegi, kui piisavalt kaugele ei hoia.

Alice ütles ...

Minu õigust näitab juba see, et te selle postituse eemaldasite kus kirjutasid täpselt kui palju teile artikli kirjutamiega aega anti ja kuidas seda tähtaega pikendati. Teile tuldi ikka mitu korda vastu, aga lõpuks te ei tahtnudki midagi teha ja kirjutasite, et teid survestati ja sunniti ja raha on juba läbi löödud. Miks te selle postituse eemaldasite? Kui teil kõik õige oli miks siis seda enam lugeda ei saa? Suuruse hullustust põete ikka teie mitte mina.Alles saime irja suurest uhkusest ja vabaduseihast lugeda. Mina pole kunagi varastanud ega petnud ja võõrast raha läbi löönud.Ma pole kirjutanud, et mul on alati õigus, aga sellel korral oli. Te ei julge seda postitust enam lihtsalt avalikult näidata, sest see on teie vastu kindel asitõend.
Liis Haavelit te alles hiljuti kaitsesite Titeblogis ja ma pole küll kuskil näinud, et Irja oleksid kirjutanud, et ta eksis tema suhtes.

Irja ütles ...

Alice, millal sul siis pole õigus olnud? Too mõni näide. Suudad sa tunnistada, et on olukordi, kus sul pole olnud õigus?

Mul ei ole probleem üle korrata - Liis Haaveli suhtes ma eksisin.

Alice ütles ...

Teie puhul on mul alati õigus olnud, aga oma isiklikku elu ma siin küll avalikult lahkama ei hakka. Kui ma väidaks, et terve mu pika elu jooksul pole ma midagi valesti teinud, siis loomulikult oleks see vale, aga ma olen sellest aru saanud ja oma vead parandada püüdnud. mitte teie moodi järjest uusi ja uusi vigu tehes ja ise veel uhke ka.
Muidugi on nüüd hea korrata, et eksisid Liis Haaveli suhtes kui enne oli nii palju komentaare selle kohta kuidas sa teda kaitsesid.
Minul pole ka mingi probleem korrata, et ma olen elus vigu teinud, aga nende vigadega pole ma mitte kellegile halba põhjustanud.

Irja ütles ...

No vot, Alice, sa ei suuda tuua ühtegi näidet, millal sul EI OLE olnud õigus. Seda ma tõestada tahtsingi - põed ilmselgelt mania grandiosat. Juba see lause: „teie suhtes on mul alati õigus olnud”. Mina küll ei arva, et mul sinu suhtes alati õigus on olnud. Vahel on sul olnud päris arukad mõtted ja ma leian, et ka su Savisaare sabarakuks nimetamine polnud kuigi tark tegu. Kas sina suudad tunnistada, et sul ei ole alati minu suhtes õigus olnud?

Alice ütles ...

Millest siis selline meelemuutus, et ma polegi Savisaare sabarakk? Sa oled seda minu puhul korduvalt kasutanud. :D
Kahjuks pean sind kurvastama. Ma ei põe ühtegi haigust. Isegi suurejoonelist maaniat mitte.
Vahel olen ma mõelnud küll, et sa suudad päris ilusasti kirjutada, aga siis sa rikud järgmise postitusega kõik ära.