Lahedaid pilte isast I

Tuuslasin täna päris põhjalikult oma pildialbumites ja -karpides ning otsisin lahedaid pilte oma isast. See on üks varasemaid, mille leidsin. Sel pildil on minu isa nii umbes kolme-nelja aastaselt koos oma parima sõbra Astaga. Huvitav, et juba siis eelistas ta tüdrukute seltsi :). Pilt on tehtud Võrumaal Sõmerpalu vallas, Osulas koolimaja ees, kus mu vanaema oli õpetaja.



Tõsine pilk. On ka põhjust, sest varsti puhkeb sõda ja see 17-aastane noormees astub Eesti Leegioni, et minna venelastele vastu, Eesti vabaduse eest võitlema. Isa lõpetas Tartu Treffneri gümnaasiumi ja läks pärast seda Tartu Ülikooli metsandust õppima.



Hõissa, kauboi! Tartu kõige kuumemad kutid neljakümnendatel, kel oli pea igas tänavas oma pruut (nende enda jutu järgi). Isa ja tema parim sõber Otto Peetso. Otto võitles venelaste vastu Narva all. Varsti pärast selle pildi tegemist arreteeritakse mu isa banditismile kaasaaitamise pärast ja saadetakse kümneks aastaks Venemaale, Vorkuta vangilaagrisse. Ta tuleb tagasi kaheksa aasta pärast.



Vorkuta vang. Pildi taha on kirjutatud: Armsale emale, Georg. Pilt on tehtud 1950. aastal. Isal on jäänud istuda veel kuus aastat. Ta ise on oma vangipõlve meenutanud soojade sõnadega: tal oli seal palju sõpru, nii eestlastest kui venelastest kaasvangide seas. Teineteist lõbustati karmides tingimustes (talvel võis olla kuni 50 kraadi pakast), kuis oskati: kes tegi teatrit, kes mängis muusikat, kes kirjutas ja kandis pärast teistele ette. Isa kirjutas seal valmis romaani: „Möödus suvi”, mille peatükid on ilmunud ka siin Kohvikus.



Tagasi kodus. Kogu vangisoleku aja oli isa mõelnud üheleainsale tüdrukule - Lonnile, kes on pildil paremalt teine. Lonni oli tema tüdruk enne seda, kui ta arreteeriti, ja Lonnile mõeldes kirjutas isa ka oma romaani „Möödus suvi”. Aga selleks ajaks, kui isa tagasi tuli, oli Lonni juba ühe Nurmoja nimelise arstiga abiellunud ja Valka kolinud. Siin kohtuvadki nad Valga raudteejaamas. Pärast soovis Lonni suhet isaga taastada, aga isa oli uhke. Selle omaduse olen ka mina temalt pärinud :). Vasakult Lonni sõbrannad Anna Saaron ja Mari Müürsepp (Juhan Särgava ema).



Tagasi armsas Tartus. Isa maja on natsionaliseeritud ja kogu vara laiali tassitud, ülikooliõpingud Tartu Ülikoolis vangla-aastate tõttu pooleli jäänud. Kas keegi „bandiiti” üldse ülikooli tagasi hoolibki? Georg võtab südame rindu ja läheb ülikooli rektori Minna Klementi jutule, palvega õpinguid jätkata. Naeratab talle oma maailma kõige ilusamat naeratust. Klementi süda sulab (naine ikkagi!) ja ta lubab isa tagasi ülikooli. Ta saab jätkata sealt, kus pooleli jäi. Georg õpib püüdlikult ja saab kõrgendatud stipendiumi. Ülikooli ajal hakkab ta kurameerima oma kursuseõe Vaidaga. Nad suunatakse pärast ülikooli lõpetamist Rakvere metsamjandisse tööle. Ahjaa, mis raamat pildil isa ees on? Ausalt öeldes ei teagi. Kuid ma ei imestaks, kui see on P.B. Shelley luuletused. Shelley oli mu isa lemmikluuletaja, lisaks Heinrich Heinele. Shelley on ka minu lemmikluuletaja.