pühapäev, 11. september 2016

Lapsed muudavad inimese hästi leidlikuks

Lapsed lasteaia hoovis tšillimas.

Ma olen tähele pannud, et muidu olen purulaisk - väga õige, ma võin olla veel laisem! Aga lastega koos elades või õigemini lapsed muudavad mind virgemaks. See paneb aju tööle, pead mõtlema, kuidas lastele toitu hankida, kuidas saab riided selga, kuidas lastega väljas käia, lapsi arendada, kuidas lapsed terved püsiksid ja haiguse ajal terveks saaksid. Ses mõtted on lapsed väga head ja arendavad, tõstavad elu mingile kõrgele tasemele, kuhu sa muidu ei jõuakski kunagi.

Ma mäletan elu ilma lasteta. Midagi muud ei teinud, kui hängisin sõprade ja tuttavatega õhtuti väljas, tarbisin ohtralt alkoholi ja molutasin niisama. Hommikust õhtuni olin töö juures, sain küll palju raha, aga see raha kulus põhiliselt alkoholi ja pidutsemise peale. Iga õhtu oli pidu ja sageli venisid need hommikusse. Ma ilmselt pidutsesin terve elu eest ette, sest praegu pole mingit isu enam pidutseda. Lihtsalt kopp on ees. Nüüd tahaks elus midagi muud ka teha. Näiteks lastega tegeleda.

Ses mõttes oligi mul väga kahju, et eelmine suhe läks aia taha. Muidu oli suhe väga ok, lapsed ja kõik muu, aga ma lihtsalt ei talunud vägivalda. Ma ei suutnud sellega harjuda. Ja mul oli ka laste ees häbi, et olin selline, kuidas nüüd öelda, kodune peksukott. Ses mõttes aitasid lahenduse leida lapsed - häbitundest laste ees hakkasin uut suhet otsima.

Mul on paljud asjad õnnestunud teisel katsel: ülikooli pääsesin teisel katsel, välismaale õppima pääsesin teisel katsel, õnneliku suhte leidsin samuti teisel katsel. Mis on ka loogiline, sest esimesel korral oled lihtsalt rumal ja ei oska kõigega arvestada. Ebaõnnestumised on ses mõttes head, et neist saab õppida ja siis juba paremini teha. Kui mõned vaatavad, et ma teen muudkui vigu ja kõike valesti, siis ei maksa sellest väga paanikasse sattuda - ma teen küll vigu, aga teist korda teen juba paremini. Näiteks praegune suhe on väga tore ja kindel ja ma tunnen, et suudan sellega elu lõpuni minna. Ja kui kõik on hästi, siis polegi vaja ju midagi muuta.

Ses mõttes on ka teine suhe hea, et muidu poleks ma arvatavasti saanud ühtegi tütart. Sest eelmises suhtes sündisid ainult poisid. Nüüd siis järjest ainult tütred. Samas on tütred vanematele tulevikus toeks, sest kui pojad lendavad kodust minema nagu luiged, siis tütred jäävad rohkem seotuks oma vanematega. Irja hoolitses näiteks oma isa eest kuni isa surmani ja ei söandanud isegi enne oma peret luua, kuni isa oli ära saadetud. Isa oligi talle nagu lapse eest. Irja helistas iga päev oma vanematele. See on tõsi - iga päev. Mina ise helistasin oma vanematele heal juhul korra kuus. Oma pärandusest andis Irja suure osa oma isale, kellele see pärandus õigupoolest kuulus ja kes selle lihtsalt oma lastele edasi kinkis. Pojad näiteks ei andnud oma isale mitte midagi, kuigi nemad pärisid samasuguse osa. Isa ootas, et pojad talle appi tuleksid, aga sai poegadelt ainult sõimata. Tütar pidi seetõttu võtma enda peale ka need kohustused, mis muidu on poegade pärusmaa, nagu näiteks maja remont ja katuse panek. Nii tugev side on tütardel oma vanematega.

Irja oli oma isa vastu hea, kuna isa oli olnud hea tema vastu. Irja isa jäi esimesel võimalusel töö juurest pensionile, et oleks rohkem aega tütrega olla. See oli erastamiste aeg ja isast oleks võinud saada jõukas firmaomanik, aga ta loobus teadlikult rahast ja karjäärist selle nimel, et olla rohkem koos lapsega. Mina mõtlen samamoodi, et tahan olla oma tütarde jaoks olemas, siis on nemad tulevikus ka minu jaoks olemas. Ma näen ka seda, et vanematega koos olles arenevad lapsed kiiremini.