Minu meelest on Marina Kaljurand supernäide selle kohta, kuidas omaenda rumalus su nurka värvib. Ja tema toetajad ka - Valdo Randpere on jurist, lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, aga nii rumal, et ei saanud aru, kuidas Kaljurannal vaip alt ära tõmmati. Ja mis loll otsus üldse, et loobuda Riigikogus kandideerimisest. See ei näita muud, kui enesekindluse puudumist - kui tahad saada presidendiks ja kandideerida, siis kandideeri, mitte ära mängi naiivset lolli. Tõepoolest, nagu Marinotška-duratšok. Ja kas nii rumal inimene sobib presidendiks?
Mart Helmel on õigus, kui ütleb, et Kaljurannal pole valimiskogus mingit erilist toetust. Sest kogu aeg oli jutt, et kui Reformi kandidaat, Kallas, Kaljurand või keegi kolmas üldse valimiskogus midagi saavutab, siis ainult tänu sellele, et on juhtiva valitsuserakonna kandidaat. Et sellega Reformierakonnale truudust vanduda ja mingeid eeliseid saada, näiteks haldusreformi asjas. Aga Reformi ametlik kandidaat on Kallas ja Kaljurand pigem oportunist, kelle poolt hääletamine võib hoopis jama kaela tuua. Milleks siis üldse valida Kaljuranda?
Kaljuranda püütakse presenteerida nagu protestikandidaati, aga lapski saab aru, et Kaljurand pole mingi protestikandidaat. Kui see talle kasulik oli, siis lakkus meelsasti Reformi perset ja oli valmis isegi erakonda astuma. Protestikandidaadid, kui üldse, on Jõks, Reps ja Helme. Ja mul on karvane tunne, et üks neist kolmest on tulevane Eesti president.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar