esmaspäev, 5. september 2016

Miks ma tunnen end hästi?

Taani õnne-guru Meik Wiking (hääldatakse nagu Mike Viking), õigemini tema õpetussõnad panid mind mõtlema, miks ma tunnen end Eestis jätkuvalt hästi, kuigi tulin Portugali soojusest palju jahedamasse kohta. Ja ma varem arvasin, et mulle mõjub halvasti jahedus.

Ning välja mõtlesin. Nimelt on õnnetunde üks olulistest teguritest võimalus lähedastega koos olla ja mul on see võimalus olemas. Ma arvasin, et õnnetunnet pakub ÜKT tundide tegemine, aga tegelikkuses on ÜKT just selline paras kogus tööd ja tegevust, mis ei lase perest eemal olles õnnetundel hääbuda. Enne Portugali minekut olin päevad läbi tööl ning tundsin end väga kehvasti. See on põhjus, miks tahtsin, ja miks paljud tahavad alateadlikult reisile minna - sest seal saab koos olla. Portugalis tundsin end seetõttu väga hästi.

Ma olen suur pere-inimene. Mulle oli väga valus kaotus esimese abielu purunemine. Ma tegin seda viimases hädas, kui tundsin, et nii mu enda kui lähedaste elu sattus ohtu. Sest ma polnud enam kindel, et mõni lastest üha sagedasemate peretülide käigus mõne asjaga pihta ei saa. Ma elasin lahutust väga raskelt üle. Võibolla ma ei näidanud seda välja, aga igal õhtul valasin voodis pisaraid ning mõtlesin oma poegadele, mida nad võiksid teha või mõelda. Ma loomulikult süüdistasin kõiges iseennast, ma olen selline. Ma muudkui analüüsisin ja analüüsisin ning analüüsin siiani, miks suhe purunes, miks läks nagu läks. Tõesti, ma pole eelmisest suhtest üle saanud ja ilmselt ei saa ka. Sest ma olen pere-inimene ja pere purunemine oli minu jaoks suur tragöödia. Nagu mõne lähedase surm - sellest ei saa lihtsalt üle.

Eelmise suhte purunemisest aitas üle saada laste sünd uues suhtes. Väikeste lastega paratamatult ei saagi muule mõelda - nad võtavad kogu tähelepanu, ja see on väga hea. Mulle meeldib aega veeta koos perega, olla koos perega, kasvõi kõhutada päevad läbi diivanil ja vaadata laste sagimist - sest see teeb mind õnnelikuks, pakub suurimat rahulolu. Ma ei kujutaks oma elu teisiti ette. Ma pole mees, kes naudib seda, et käib päevad läbi tööl või on isegi kuude kaupa pere juurest ära, et siis korraks koju tulla, poes käia ja uuesti minekut teha. Mis elu see on? Või mis perekond? Mees peab ikka pere juures olema, et oma lähedasi aidata ja kaitsta, kui vaja. Ma ei suudaks elada mõttega, et mingeid tööülesandeid täites eemal olles sattus pere ohtu või pere liikmed hukkusid. Mehe ürgne kohus on peret kaitsta, iga päev - ja seda saab teha ainult perega koos olles. Ma lausa tunnen seda iga keharakuga, ja kui eemal olen, siis haarab mind hirm, et perega võib midagi juhtuda. Ma ei saa eemal olles olla õnnelik.

Armastatakse rääkida, et töö tekitab stressi. Põhjuseks tuuakse, et pole õige töö. Ning siis soovitatakse vahetada tööd. Inimesed muudkui vahetavad töökohti, aga ikka õnnelikuks ei saa. Sest ei mõista, et stressi ei tekita mitte töö iseloom, vaid see, et inimene peab töö tõttu lähedastest, oma perest eemal olema. Ning selle asemel, et rohkem perega koos olla, vahetavad inimesed paaniliselt tööd, arvates et põhjus on töö iseloomus. Ei, kullakesed, ma tean seda omast käest - pole vahet, mis tööd sa teed, kuni teed seda perest eemal. Inimene ei saa olla õnnelik perest eemal. Inimene on loodud olema perega koos.

Arstid räägivad üha rohkem, et õnnetunne tagab parema tervise. Inimesed tunnevad end paremini välismaal, mistõttu arvatakse, et välismaal on parem. Puhkusel käiakse Hispaanias või Tais, mistõttu on hakanud arvama, et seal elamine tagab parema tervise. Tegelikult on see samuti eksiarvamus. Erika Salumäe kolis Hispaaniasse, aga ei saanud seal terveks. Välismaal tuntakse end reisil käies õnnelikult, sest ollakse lähedastega koos. Sellest on tekkinud arusaam, et välismaal on parem. Tegelikult pole vahet, kus sa elad, kui saad olla lähedastega koos. Eestis on täpselt sama hea elada kui Hispaanias või Portugalis.