pühapäev, 11. september 2016

Mis eeskuju on mees, kes end surnuks töötab?

Väljavõte Postimehe veebist.

Et must valesti aru ei saadaks, ütlen kohe, et pidasin Aarne Rannamäest kui ajakirjanikust väga lugu ja ma oleks näinud, et ta oleks veel pikki aastaid telesaateid juhtinud. 58-aastane mees peaks tänapäeval olema oma parimas tegude eas, keda suuremad saavutused ootavad veel ees. Aga ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, et mees, kes elab äärmusest äärmusesse ja end surnuks töötab, annab head eeskuju. Et mida: rahmeldas mitmel rindel, tegi seda ja teist, nii justkui peakski?! Et head inimesed peakski vara lahkuma või?

Ma vist pole esimene ega viimane, kes ütleb, et Eestis valitseb haige töökultus. Inimesed uhkustavad sellega, et töötavad ilma puhkuseta. Ma pean endale tuhka pähe raputama - olen olnud ise samasugune. Ja võinuksin vabalt lõpetada nagu Rannamäe. Eestlased, eriti mehed murravad tööd rohkem kui Põhjamaa mehed, isegi rohkem kui ameeriklased, keda muidu peetakse suurteks töörügajateks. Eestlaste töökultus on võtnud haiglased jooned. Suurest töötamisest tekkinud stressi maandatakse kas hullult alkoholi tarvitades või hullult sporti tehes. Kokkuvõttes tähendab see, et töötatakse end surnuks.

Eestis tuleb ära lõpetada meeste piitsutamine ja lasta meestel puhata, end lõdvaks lasta. Võiks korraldada lausa üleriigilised molutamise kursused. Naised saavad hinge tõmmata, kui jäävad lapsepuhkusele ja sünnitavad lapse. Meestel pole sellist võimalust looduse poolt kaasa antud. Nõnda on väga lihtne sattuda rattasse, kust välja tullakse jalad ees. Mõelgem selle peale, mehed, ja naised loomulikult ka. Mehi utsitavad tagant ja ajavad nagu hobuseid surnuks just naised.

4 kommentaari:

Alice ütles ...

Mismoodi need naised oma mehi surnuks ajavad? Sinul on 2 äärmust kas logelemine või surnuks töötamine, aga on ka vahepealne variant.
Ma olen Rannamäega tihti ujulas koos ujunud ja ma ei arva,et ta spordiga ennast surnuks piitsutas, et oma tööstressi maandada. Seda ei tee enamus inimesi vaid nad hoopis naudivad trenni.Sa ehk ei kujuta ettegi kui hea tunne on peale kehalist koormust istuda saunas ja mõnuleda. Pärast oled nagu uuesti sündinud täis indu ja energiat.

Kristel RR ütles ...

Mine kukele Inno, ära palun võta sõna sellistel teemadel. Küll sa hingepõhjas sooviksid olla Aarnele sarnane, me kõik soovime-teha asju hingega ja täie rauaga ja mitte kogu aeg vigiseda, miks midagi tehtud ei saa.
Üldse see komme võrrelda asju oma pisikese mätta otsast, ongi sinu lugude juures tragikoomiline. No ei ole võrdlusmomenti.
Mida piiratuma silmaringiga inimene on, seda rohkem paraku ta püüab igasse teemasse iseennast tuua. Pariisis jalutades võrreldakse Seine' i jõge Emajõega ja Lausanne'is olles saab öelda - täpselt nagu Viljandi järve ääres!
See, et sa mingi aastakümnendi taga tegid mõni aasta ajakirjaniku tööd ja kohe läbi põlesid, ei anna sulle mingit õigust võrrelda ennast ja oma sitta elu Aarne Rannamäe omaga. Inimene põles heleda leegiga, kuid andis paljudele "soojust'. Sinu pikk eluiga, Inno, tähendaks peale su erivajadustega lapse, kes maksumaksja kaelas on, ka sinu ülalpidamist.

Inno ütles ...

Maksumaksja peab mind juba praegu üleval, Kristel. :)

ann ütles ...

Kaasaegses ühiskonnas, kus on paljud tööd mehhaniseeritud, pole TEGELIKULT töö koguhulk nii suur,et inimene peaks puhkuseta rabama. Ok, jätame kõrvale purulaisad, kellest niikuini asja ei ole. Töö annaks tegusamate inimeste vahel ilusti nii ära jaotada,et keegi üle rabama või ilma puhkuseta rabama ei peaks. Ülerabamine tuleneb inimese isiklikust auahnusest või siis tööandja poolsest halvast organiseerimisest, kus ühe inimese seljas on mitme koorem (tegelikult tuleks jaotada 2 inimese vahel) ja kus jäetakse vale mulje,et kui sa 2 inimese tööd ära teha ei suuda, siis oled üks saamatu küll...

Okei, on olemas tõelisi fanaatikuid. Kui inimene teeb midagi tõelisest fanatismist, siis muidugi teda töö juurest eemale rebida ei saa. Aga - fanaatikul ei tekita töö stressi. Tean näiteks eakaid aiandusfanaatikuid (mehed!)- ja parema tervisega inimesi neist ei olegi. Kõik aina imestavad, et kuidas vana mees saab nii kõbus olla.

Aga väga halb on võlts-fanaatiklus - kus inimene näitab välja, nagu oleks ta fanaatik, tegelikult aga uhab ületöötada hoopis auahnusest või hirmust, et muidu lükatakse ta kõrvale. Võlts-fanatism on salakaval ja kahjulik asi ning kurnab sageli inimesed ära.