pühapäev, 11. september 2016

Mis eeskuju on mees, kes end surnuks töötab?

Väljavõte Postimehe veebist.

Et must valesti aru ei saadaks, ütlen kohe, et pidasin Aarne Rannamäest kui ajakirjanikust väga lugu ja ma oleks näinud, et ta oleks veel pikki aastaid telesaateid juhtinud. 58-aastane mees peaks tänapäeval olema oma parimas tegude eas, keda suuremad saavutused ootavad veel ees. Aga ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, et mees, kes elab äärmusest äärmusesse ja end surnuks töötab, annab head eeskuju. Et mida: rahmeldas mitmel rindel, tegi seda ja teist, nii justkui peakski?! Et head inimesed peakski vara lahkuma või?

Ma vist pole esimene ega viimane, kes ütleb, et Eestis valitseb haige töökultus. Inimesed uhkustavad sellega, et töötavad ilma puhkuseta. Ma pean endale tuhka pähe raputama - olen olnud ise samasugune. Ja võinuksin vabalt lõpetada nagu Rannamäe. Eestlased, eriti mehed murravad tööd rohkem kui Põhjamaa mehed, isegi rohkem kui ameeriklased, keda muidu peetakse suurteks töörügajateks. Eestlaste töökultus on võtnud haiglased jooned. Suurest töötamisest tekkinud stressi maandatakse kas hullult alkoholi tarvitades või hullult sporti tehes. Kokkuvõttes tähendab see, et töötatakse end surnuks.

Eestis tuleb ära lõpetada meeste piitsutamine ja lasta meestel puhata, end lõdvaks lasta. Võiks korraldada lausa üleriigilised molutamise kursused. Naised saavad hinge tõmmata, kui jäävad lapsepuhkusele ja sünnitavad lapse. Meestel pole sellist võimalust looduse poolt kaasa antud. Nõnda on väga lihtne sattuda rattasse, kust välja tullakse jalad ees. Mõelgem selle peale, mehed, ja naised loomulikult ka. Mehi utsitavad tagant ja ajavad nagu hobuseid surnuks just naised.