pühapäev, 11. september 2016

Riik on isade ja laste peetimise masin

Kuigi seaduse järgi on lastel õigus suhelda oma mõlema vanemaga, siis tegelikkuses seda õigust Eestis rämedalt rikutakse. Minu enda kogemus ütleb, et riik kuseb selle õiguse peale suure kaarega. Kui näiteks mujal Põhjamaades jääb lapse hooldusõigusest ilma vanem, põhiliselt ema, kes last teise vanemaga, peamiselt isaga kokku ei vii, siis Eestis midagi sellist ei toimu. Riigi kaasabil tehakse isasid maha ja kujundatakse isade suhtes negatiivset arvamust. Et hiljem saaks öelda: näete, lapsed ei tahtnudki sellise halva isaga suhelda! Lastele, kes pole oma õigustest teadlikud, pannakse lihtsalt sõnad suhu. Kuidas muuga põhjendada näiteks väidet, et laps ei taha kohtuda oma isaga, keda ta oma teadliku elu jooksul kunagi näinudki pole. Üha valjemini räägitakse sellest, kuidas elatisevõlglaste, see on siis peamiselt isade elu tuleb kibedaks teha, aga keegi ei räägi sellest, et võiks teha kibedaks nende vanemate elu, kes lapsi teisele vanemale ei näita. Riigist on saanud nõnda isade ja laste peetimise masin.

Mis on väljapääs? Tegelikult väljapääsu pole. Osa isasid sukeldub kurnavatesse kohtuvaidlustesse, et oma lapsi näha. Sageli lõppevad need suurte alanduste ja pettumustega. Kohus lihtsalt ei suuda isa õigusi kaitsta. Emal on alati võimalik kohtumisele ilmumata jätmist sellega, et laps jäi haigeks.

Parim võimalus on mu meelest isal saada uued lapsed mõne teise naisega. See on ainus võimalus oma lapsi näha ja nendega tegeleda.